Isikuandmete majandus: Intervjuu Turundusraadio rubriigis“Turunduse tulejoonel”. Saatejuht Anu-Mall Naarits. 11.01.2016
ANU-MALL: Täna räägime isikuandmete majandusest. Isikuandmed on muutunud ettevõtete ja organisatsioonide jaoks järjest olulisemaks. Turundajad puutuvad nendega igapäevaselt kokku, on selleks siis klientide isikuandmed, ostukäitumise info jne. Oleme sellest varem rääkinud andmekaitse seisukohalt, ent täna vaatleme teemat laiemalt, andmemajanduse vaatenurgast. Alustuseks - mis siis on isikuandmete majandus?
TANEL: Isikuandmete majanduse mõiste on muutumises. Momendil võime isikuandmete majanduseks nimetada andmekasutuse hetkeseisu: paljude ettevõtete ärimudelid tuginevad klientidelt (sh teenuse kasutamise käigus) kogutud andmetele, mida kasutatakse teenuste kliendi jaoks paremaks tegemiseks. Lisaks tehakse samade andmetega veel tuhat erinevat asja, millest saadav kasu läheb üksikisikust mööda. Isikuandmete majanduse teine definitsioon kirjeldabki ühiskonnakorraldust, milles üksikisikul on enda toodetud andmete üle tänasest suurem kontroll, mis võimaldab tal selle enda loodud ressursiga majandusmudelites osaleda ja kaubelda.
ANU-MALL: Too palun mõni näide andmete kasutamise kohta erinevates ärides.
TANEL: Oma andmetega kauplemine toimub loomulikult ka praegu, ehkki me ei nimeta seda otseselt nii. Näiteks erinevaid Google teenuseid kasutades lubame neil mingit osa enda toodetud informatsioonist kasutada oma teenuste meie jaoks sobivamaks kohandamiseks jt otstarvetel. See andmetega tehtav tehing toimub eeldatavasti kasutaja täie teadvuse juures, ja ometi on väidet I have read and agree to the terms and conditions nimetatud maailma suurimaks valeks, kuna seda korratakse igapäevaselt lihtsalt nii palju. Inimkeskse andmekasutuse üks põhiküsimus on, kuidas niisuguseid tehinguid teha üksikisiku jaoks läbipaistvamaks. See võimaldaks üksikisikul mõista, missugust väärtust kasutatud andmed loovad talle endale ja teenusepakkujale. Kui neil andmetel on väärtus väljaspool algset tehingut, võiks osa sellest loodud väärtusest jõuda tagasi ka üksikisikuni.
ANU-MALL: Missugused on siis need andmed, mille eest saaks raha? Kuidas neid kogutakse?
TANEL: Päris paljud uuringud on küsinud, missugune võiks olla vabalt kaubeldavate isikuandmete hind. Reeglina pärinevad need näited USA-st ning sealne üks kõige kallim andmerida on info inimese sõjaväelise tausta kohta - u 50 dollarit. Meiliaadressite hinda mõõdetakse sentides. Sel juhul on kindel ettevõte pidanud vajalikuks kindla info eest kindlat hinda maksta, mille põhjal võib fantaseerida, missugune võiks olla minu kui üksikisiku loodud kõigi andmete hind. Eesti näide võiks olla Geenivaramus olevad üksikisiku geeniandmed, millele ligipääsu võiks inimesel olla võimalik näiteks kliiniliste uuringute ettevõttele koos oma käitumisinfoga müüa. Andmete väärtus suureneb siis, kui erinevatest allikatest pärinev info omavahel integreerida (nagu näiteks geeni- ja käitumisandmed), ning see peaks olema koht, kus üksikisiku enese võimuses on oma valikueelistustega kõige rohkem lisaväärtust luua. Samas kaasnevad niisuguse tegevusega loomulikult turvariskid, mille mõistmise ja maandamisega tuleb tegeleda nii tehnilise infrastruktuuri kui üksikisiku teadlikkuse tasandil. Kui aga otsida vastust küsimusele, missugune võiks olla selliste omavahel integreeritud andmete olemus ja sellest tulenevalt nende hind, siis need sõltuvad teenustest, mis niisuguseid andmekombinatsioone vajavad, ent mida tõenäoliselt täna veel ei pakuta.
ANU-MALL: Ent need andmed võiksid siis sisaldada ühelt poolt infot selle kohta, mis me elus teeme, teiselt poolt näiteks füsioloogilist informatsiooni, seda jälge mis me keskkonnast jätame jne?
TANEL: Lisaks kindlasti meie finantstegevus ja muu tarbimist kirjeldav info. Siis veel telekommunikatsioon ja selle jälg meie nutitelefonis, arvutis, rakendustes, pluss füüsilise liikumise hindamine positsioneerimise alusel, mille toel on Eestiski häid teenuseid arendatud. Äärmiselt oluline on terviseinfo, sh nii füüsilise kui ka vaimse tervise komponent, igasuunaline suhtlus, sotsiaalmeedia jne.
ANU-MALL: Räägi palun, kuidas neid andmeid analüüsitakse. Võimalusi on ilmselt miljoneid? Mis sealt välja võiks tulla?
TANEL: Analüüs on laiemas raamistikus muidugi ainult tehnilise elluviimise küsimus. Seda, mis niisugusest analüüsist sisuliselt välja võiks tulla, on mõistlik selgitada Euroopa Liidu uue isikuandmete kasutamist reguleeriva direktiivi seisukohast. Sellega soovitakse üksikisikule anda suurem läbipaistvus ning ideaalis ka kontroll selle üle, kus tema kohta andmeid luuakse, kogutakse, hoitakse ja kasutatakse - kolme eesmärgi nimel. Esimene eesmärk on, et inimesele tema andmete üle kontrolli andmine on lihtsalt õige - inimesel on õigus enda loodud väärtuse abil teenitud kasust osa saada. Teine eesmärk on Euroopa Liidu enda masinavärgi tõhustamine. Administratiivse süsteemi toiminguid läbipaistvaks tehes antakse osa vastutusest kodanike kanda. Kolmandaks on põhjust arvata, et andmete vabastamine eraldiseisvate ettevõtete ökosüsteemidest elavdab majandust tervikuna.
ANU-MALL: Kas saad tuua näite konkreetsest tootest või teenusest, mille võiks turule tuua?
TANEL: Üks toimiv ning praegu äriarenduses Eesti toode on Sharemind, mille on loonud AS Cybernetica. Selle põhifunktsioon on hästi lihtne: erinevates andmekogudes paiknevate andmete ühisanalüüs ilma neid reaalselt kokku panemata ning seeläbi turvariske suurendamata - superandmebaas ilma superandmebaasita nagu Sharemindi üks põhiarhitekt Dan Bogdanov seda kirjeldab. Sharemindi rakendus on seal, kus eri andmekogude ühendamises peitub suur potentsiaalne kasu, mida konkurentsitingimuste vmt tõttu ei ole võimalik lähemalt uurida. Ent lihtsamad näited ümbritsevad meid igapäevaselt - paljusid igapäevaselt kasutatavaid teenuseid täiendab informatsioon, mis on meie kohta kogutud väljaspool seda konkreetset teenust.
ANU-MALL: Missugused võiksid olla ärimudelid, mis isikuandmete sellise kasutamise kontekstis tekkida võivad?
TANEL: See on saja triljoni dollari küsimus. Sest kui vastus oleks olemas, oleksime juba nende ärimudelite ohvrid. Niisugustel ärimudelitel, mis tagavad üksikisikule võimaluse ning motivatsiooni luua oma andmete abil väärtust enda, teenusepakkuja ja ühiskonna jaoks, on väga suur potentsiaal. Praegu puuduvad head tehnilised lahendused uurimaks, missugust väärtust üksikisik sellises olukorras looks. Ent see ei kesta loomulikult enam kaua.
ANU-MALL: Kuivõrd on seni probleemiks, et inimesed lihtsalt ei soovi oma andmeid väljastada? Oleme varem käsitlenud, et meil on nn milleeniumipõlvkond, kes on nõus oma andmetega väga vabalt kauplema, ja samas teised grupid, kelle seisukoht on, et need on minu andmed ja ma ei soovi et neid kuidagi kasutatakse. Kuidas sellega on?
TANEL: On levinud tähelepanek, et inimesed erinevad eelistustes oma andmete kasutamise suhtes. Ent probleem on see samavõrd nagu on probleem erinevad eelistused elukaaslase soo suhtes vmt. Pealegi tuleb meeles pidada, et täna on meil enda kohta eksisteerivatest andmetest ning nende väärtusest äärmiselt puudulik ülevaade. Tõsi on seegi, et sageli on nooremate ühiskonnagruppide suhtumine oma andmete kasutamisse leebem. Enamike teenuste kasutamine on nende jaoks alanudki I agree… mantraga ning nad on kasvanud aegruumis, kus normiks ongi eelnenud põlvkonna vaatenurgast ükskõiksem suhtumine oma (digitaalsesse) privaatsusesse. Ent reaalsuses näeme, et oma andmete väärtust adekvaatselt tajuval inimesel kujuneb oskus ja võimalus osaleda oma andmeid ressursina kasutades majandusprotsessides ainulaadse uue tegutsejana. On põnev jälgida, missugused on nende erinevaid hoiakuid ja väärtuseid esindavate gruppide proportsioon ühiskonnas. Tundub, et aastatega kasvab avatuma privaatsuskäsitlusega inimeste hulk ainuüksi selle poolest, et konservatiivsema privaatsuskäsitlusega inimeste aeg saab vanuse suurenedes lihtsalt läbi. Seda trendi toetab teenuste turulejõudmine, mille privaatsuse ja funktsionaalsuse seos on kasutaja jaoks hästi läbipaistev.
ANU-MALL: See on siis üks võimalus, kuidas leevendada inimese vastumeelsust oma andmete kasutamise suhtes. Aga kas on veel võimalusi, mida organisatsioonid teha saaks, et rohkem andmeid sisse saada?
TANEL: Idealistlik vastus oleks, et tuleb pakkuda teenuseid, mis on piisavalt läbipaistvad, et potentsiaalsel kliendil on võimalik mõista, mille jaoks mingisuguseid tema andmeid kasutatakse. Näiteks, miks minu teleteenuse pakkujal on sobivaima filmivaliku jaoks vaja teada minu e-tervise kataloogi sisu? Sellel võib minu pikaajalise heaolu seisukohast hea põhjendus olla, ent see peab olema lihtsalt hoomatav olukorras, kus üksikisikul ei ole mõistlik kõigisse sellistesse valikutesse detailselt süveneda. Selleks on vaja andmekasutuslahendusi, mis teevad niisuguseid otsuseid inimese eest lähtuvalt tema kõrgema taseme eesmärkidest ja individuaalselt aktsepteeritava riskide ja kasude suhte kontekstis. Küsimuse juurde tagasi tulles - kuni niisugused lahedused veel puuduvad, on mõistlik stardistrateegia ettevõttesiseselt välja selgitada, missugust kasu mingi lisainfo kaasamine tõotab, ning seda eksperimentaalselt kontrollida. Iga teenuse kasutajaskonnas on oma osa entusiaste, kes on valmis parema teenuse või muu põneva kogemuse nimel lisainfot jagama, ning niisuguseid vastastikuseid suhteid kasutades täna paljusid teenuseid loomulikult arendataksegi.
ANU-MALL: Mis sektorites on isikuandmete majandus kõige suurema potentsiaaliga? Kommunikatsioonisektorist oli juba juttu, ent mis veel?
TANEL: Kindlasti teised juba praegu andmemahukad teenussektorid, nagu nt finantssektor, aga ka transpordi- ja riigisektor. Tootmissektor ilmselt vähem, ehkki näiteks kui piisavalt suur osa populatsioonist käsitleks oma dieediga seonduvat informatsiooni digitaalselt, oleks ka toiduainetööstusel võimalik seda infot oma tootmismahtude ja logistika juures arvestada. Terviklikumalt toimib midagi sarnast juba täna erinevates jagamismajanduse lahendustes, mis mõnes mõttes ongi kujunemas täiesti eraldiseisvaks majandussektoriks. Suure potentsiaaliga on kindlasti tervishoiusektor, milles Eestis ootame järgnevatel aastatel põnevaid aenguid tänu arengutele Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Kõige suurem potentsiaal peitub aga alles leiutamata sektoriteüleste teenustes, millega võrreldes taandub suur osa sektoritesiseseid arenguvõimalusi ainult optimeerimiseks. Kui lõpuks otsida näiteid sektoritest, mida inimkeskne andmekasutus puudutab vähem, siis võib küsimus olla minu fantaasia piiratuses, ent pakuksin mäetööstust.
ANU-MALL: Sa nimetasid tegelikult väga laiu ettevõtlusvaldkondasid ja meie kuulajad kuuluvad vähemalt ühte nimetatutest. Kui ettevõtete väljakutsete hulka kuuluvad kahtlemata küsimused, kuidas andmeid kätte saada ning kuidas neid üha tõhusamalt analüüsida, siis missuguste väljakutsetega ettevõtted veel arvestama peavad?
TANEL: Nii mõneski mõttes on suurimaks väljakutseks see, et ideaalis tuleks selliselt muutuvas ärikeskkonnas paljud teenused nullist üles ehitada. Eriti ettevõtted, kelle teenuse kvaliteet sõltub väga suures ulatuses kliendiandmetest, peavad arvestama võimalusega, et teenusest loobuv või konkurendi juurde siirduv klient piirab nende ligipääsu varasemalt teenust kasutades loodud andmetele. Enam-vähem sellise võimaluse andmete liikumisest koos kliendiga loob ka uus andmekaitsedirektiiv. Ent tõenäoliselt toimub üleminek sujuvamalt, kui üksikisikule tekib võimalus (ehkki mitte kohustus) oma andmete üle suuremat kontrolli omada. Kui seda võimalust kasutavad ärimudelid tõestavad oma eeliseid olemasolevate ees, süüakse viimased lihtsalt aegamööda turult välja. Ent nende tulevikustsenaariumite kõrval tuleb pöörata tähelepanu ettevalmistavatele väljakutsetele, mille ees paljud ettevõtted seisavad juba täna. Sageli on nende tuum ettevõttesiseselt erinevatesse üksustesse koguneva informatsiooni integreerimine. Järgmise taseme väljakutse võiks olla parimate olemasolevate turvalise ühisarvutuse lahendustega eksperimenteerimine. See tähendaks igapäevaselt konkurentidena tegutsevatel ettevõtetel ühistegevust uue teadmise loomisel kas üksikisikutest klientide või ärikeskkonna makrotasandi kohta, mis ei ole kättesaadav ühegi eraldiseisva ettevõtte jaoks.
ANU-MALL: Millal saabub hetk, mil saame tõdeda, et isikuandmete majandus on jõudnud üksikisiku reaalsetesse valikutesse?
TANEL: Eestis võiks see toimuda juba aastal 2017. või 2018. lihtsal kujul, mida päris isikuandmete majanduseks veel nimetada ei saa. Nimelt saaks Eesti riigi infosüsteemid selle ajaga teha inimkeskseksemaks ja tagada üksikisikule parema jooksva ülevaate infost, mis tema kohta on erinevates riiklikes andmebaasides. Samuti võiks suureneda inimese kontroll nende andmete kasutamise üle, et jagada seda informatsiooni väljaspool riigistruktuure asuvate teenusepakkujatega. See tähendab isikuandmete majanduse põhieelduste täitmist ning võimaldab andmetega läbipaistvamat kauplemist. Analoogseid lahendusi juba arendatakse, ent teadaolevalt mitte riigi tasandil, mis annab Eestile järjekordse hea võimaluse olla pioneer uute ühiskonnakorralduse viiside osas nagu see on õnnestunud e-residentsuse näitel.
ANU-MALL: Väga äge. Igal juhul ma innustan praegu kõiki meid kuulavaid turundajaid kaasa mõtlema, sest me räägime ikkagi lähiaastatest - mitte aastakümmetest - mil need teemad teie lauale satuvad ning kui te just ei tegutse mäetööstuses, on mõistlik teada, mis peab vähemalt strateegilises vaates tähelepanu all olema. Aitäh!