Ikkagi inimene...
Virginia Shea loetles oma raamatus “Netiquette” üles 10 käsku, mille kaudu võiks internetis suhtlemist iga inimene läbi mõelda ja millest juhinduda.
Neist kümnest tundub mulle huvitavaim just esimene - “remember the human” ehk “ole inimene”. Üks interneti algsetest ideedest ju oli pakkuda inimestele uusi võimalusi suhtlemiseks - ning praeguseks on see laienenud ju väga tugevalt kasvõi sotsiaalmeediasse - mis ju sisuliselt on suhtlus, meelelahutus ning edevus põnevad kombinatsioonis (millest on väga raske loobuda kui juba kord oled kuradile näpu andnud).
Mulle meeldib selle käsu juures just see, et idee on mitte unustada teisi inimesi kellega sa suhtled või kellele sa oma sõnumeid/postitusi suunad. Nagu enamik meist üritab siiski sõbralikult teistega igapäevaelus suhelda - on ju loomulik, et ka elektroonilises kanalis ei unustataks sama. Ehk et “aitäh” ja “palun” võiksid siiski ekirjades ning ka sõnumites jätkuvalt eksisteerida (kõrvuti LOL, ROFL jne).
Ma ise üritan oma suhtlemises jääda selle juurde, et vältida tühja lahmimist (isegi kui teise poole mõte tundub jabur), huvitavate teemade korral leida midagi uut põnevat ning ebahuvitavaid teemasid rõõmsalt ignoreerida - ehk et üsna igapäevase elu reegleid järgida :)
Mis tihti paljudel ununeb on see et sõnad võivad väga haiget teha - ning tihti on märgata läbimõtlematuid nalju või kommentaare (õnneks tundub et mu tutvusringkond koosneb üsna mõistlikest inimestest et need fauxpa-d on pigem tõesti mõtlematusest tulenevad), mis selgelt võivad (ja eeldatavalt teevadki) teisele poolele haiget. Ma ei arva, et peab alati väga ettevaatlik olema (lumehelbekesed saavad nägema hullu vaeva sarkastiliste inimestega) - kuid teatud teemad ikkagi on üsna keerulised (tervis, lapsed jne) - nii et pisut mõelda, kas ise sooviksid et midagi sellist sulle öeldakse võib aidata vältida ühte või teist arusaamatust.











