Gümnaasiumi uurimistöö kaitsmisprotseduur järgib üldjuhul ühte alljärgnevast stsenaariumidest:
Avalik kaitsekõne- toimub magistritöö kaitsmise eeskujul ja sisaldab slaidiesitust
Poster- ehk stendiettekanne- paljud õpilased demonstreerivad samaaegselt oma postrit stendil, ise selle kõrval seistes ja vajadusel komisjoni küsimustele vastates.
AVALIK KAITSEKÕNE I
Uurimstöö autoril tuleb valmistada ette lühike ja informatiivne slaidiesitlus (nt. PowerPoint, Prezi või esitlus Google Docs'i abil)
AVALIK KAITSEKÕNE II
Tavaliselt sisaldab kaitsekõne esitlus 5-8 slaidi
tiitelslaid
töö eesmärgid ja uurimisprobleem
1-2 slaidi teoreetiliste lähtekohtadega
uurimismeetodite kirjeldus
2-3 slaidi uurimistulemustega
diskussioon
järeldused ja kokkuvõte
Slaidiesitluses tuleks väljenduda lühidalt- märksõnade, loetelude ja skeemide abil.
KAITSMINE I
Uurimistöö autori ~10 minutiline ettekanne
Küsimustele vastamine
Retsensendi sõnavõtt ja küsimused
Juhendaja sõnavõtt
KAITSMINE II kõne
Pöördumine (Austatud kuulajad)
Enda esitlemine (Mina olen.. ja kust)
Teema (Esitan teile umbes 8 minuti jooksul ülevaate oma uurimusest "Pealkiri".)
Küsimuste kohta info (Küsimused palun esitada pärast ettekande lõppu.)
Ülevaade tööst loogilises järjestuses
Kokkuvõte (See oli ülevaade minu tööst)
Küsimused ja tänamine
KAITSMINE III
OLULINE:
Ettevalmistatud esitlus ja läbimõeldud sõnastus
diktsioon; kõne paras tempo, hääl;
kehahoid ja silmside
korrektne välimus
rahulik olek.
Töö autorina oled pädevaim inimene, lase seda teistelgi tajuda ja tee oma esinemine nauditavaks ja huvitavaks.
Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autori õigused reserveeritud.
teose kasutamine
teose vaba kasutamine
autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantii
teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks
teose tsiteerimine ja refereerimine
teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel
Creative Commons- loomingulised kodanikud
San Franciscos asuv mittetulundusühing
Kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosnev litsentsiperekond:
Autorile viitamine
Jagamine samadel tingimustel
Tuletatud teoste keeld- teost ei või muuta
Mitteäriline eesmärk- ei või kasutada teost ärilistel eesmärkidel
Autorile viitamine
Õigused
õigus jagada
õigus töödelda
AINULT JUHUL KUI ON AUTORILE VIIDATUD
Autorile viitamine+mitteäriline eesmärk
Juhul kui on autorile viidatud ja eesmärk on mitteäriline
flickr
Plagiaat
Plagiaat on tõsisemaid akadeemilise eetika rikkumisi kahel põhjusel:
see on varastamine originaalautori suhtes, kelle töö, ideed või andmed jäetakse ilma õigustatud tunnustuseta
plagiaat on ka petmine töö lugeja suhtes, kuna viimasele esitatakse sisuliselt varastatud informatsiooni. Seetõttu kuulub plagiaat rangele järelvalvele
Plagiaat II
viitamise korral võib esineda samuti mitmeid plagiaadina käsitletavaid juhtumeid
märgitakse küll allika nimi/pealkiri, kuid puuduvad täpsemad viited selle leidmiseks.
esitatakse ebaõige teave kasutatud allika kohta, nii et seda pole võimalik leida
allikale küll viidatakse, aga sõna-sõnalt esitatud tekstiosa ei ole eraldatud jutumärkidega
osa kasutatud tekstist on küll viidatud, kui mõned kasutatud tekstiosad on jäetud viitamata, et tekitada muljet nagu oleksid need osad töö tegija originaallooming
refereering- teise autori teksti kasutamine lühemas ümbersõnastuses
Mõlemal juhul tuleb algallikale viidata...
1...vahetult laenatud tekstilõigu järel viitena
2....
3...
Mida viidata?
Viidata tuleb kõigi selliste faktide ja seisukohtade allikatele, mis ei ole autori enda omad.
Viitamise vormid
Enamasti määravad teadusajakirja toimetajad või konverentsi korraldajad, millise enamlevinud standardi järgi viited vormistaad tuleb
Gümnaasiumiastme uuriistöö võib viitamisreeglite ranguse osas paigutada teadusartiklite ja ajakirjanduse vahele
Viitamine NRG juhend
Kogu töö ulatuses kasutatakse ühtset viitamise süsteemi.
Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud.
Viide peab olema täpne ja selge.
Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena.
Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm. peavad olema viidatud.
Tekstis viitamisel kirjutatakse viide sulgudesse viidatava teksti järele, märkides autori nime, teose ilmumise aasta ja viidatava koha lehekülje numbri.
Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade osas.
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena.
Tsitaat esitatakse jutumärkides.
Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel
Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega
Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile.
Loetelude või pikemate refereeringute puhul tuleb kohe algul esitada viide allikale, et oleks selge- see pole autori omalooming.
Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viida enne lauset lõpetavat punkti.
Mitme lause kohta käiv näide:
Uurijad väidavad, et kollegiaalsed tugirühmad moodustuvad kord nädalas kooskäivatest õpetajatest. Need on sellised kokkusaamised, kuhu tullakse hea meelega ja kust võib leida toetust, hoolitsust seltsimehelikkust ja ka ühiste kordaminekute tähistamist. (Leppilampi, 1991, 23) Kokkusaamise esmane eesmärk on...
Võtteks aluseks oma uurimuse probleemi/teema, otsi haakuvaid materjale, kasutades tutvustatud internetiallikaid
Peaksid leidma
vähemalt 2 raamatut
vähemalt 2 perioodilise väljaande artiklit
võimalusel ka võõrkeelset materjali
Peamiselt kasutan http://translate.google.ee/, sest tõlkimiseks ei lähe eriti muud vaja. Kasutan ka harva sõnaraamatut, et leida sobiv sõna. Sõnaraamat, mida ma kasutan on Inglise-Eesti
URRAM Kohaliku küla- või linnaraamatukogu kataloog
ESTER Eesti suurim akadeemiliste teavikute elektronkataloog on ESTER
Otsingumootorite eesmärk on leida ja indekseerida võimalikult palju veebilehti
Erinevate otsingumootoritega otsides saadakse ka erinevad otsingutulemused
Otsingumootorid II
Google- sobib ka teadusinforatsiooni otsimiseks
Google Scholar- Võimaldab leida ka parooliga kaitstud teadusartiklite andmebaasidest ning saada kätte ka täistekst, kui kasutajal on andmebaasile juurdepääsu õigus
Google Books- võimaldab otsida teadusmonograafiaid nii autori, teema kui ka pealkirja järgi. Lisaks saab näha sisukorda, indeksit ning katkendeid peatükkidest. Sealt leiab ka e-raamatuid.
Google otsingunipid
Päring peaks olema võimalikult lihtne
Proovida erinevaid sõnu ja sõnavorme
Google's otsitakse automaatselt ka sünonüüme ja lühendeid
Aluseks on varasemad teooriad ja hüpoteeside esitamine.
Tulemusi väljendatakse avandmetes.
Uuritakse kas üldkogumid või valimit.
Uuritavad nähtused peavad olema jälgitavad, loendatavad või mõõtetavad.
Kogutakse arvulisi andmeid, samas püütakse anda ka mittearvulistele väärtustele arvulised väärtused.
Kvantitatiivne uurimismeetod II
Uuringu läbiviimisel tuleb välja tuua
Valimi koostamise põhimõtted
Vastajaid iseloomustav info (sugu, vanus, vastajate taust)
Kuidas valitakse vastajad või kuidas nendega ühendust on võetud
Milliseid eetilisi kriteeriume on järgitud
Küsimustiku ülesehitus (kirjelda küsimustiku ülesehitust ja loogikat ning esita lisas küsimustiku näidis).
Kvantitatiivne uurimismeetod III
Eesmärgiks saada järelduste tegemiseks statistiliselt usaldusväärsed andmed
Andmete kogumine, töötlemine ja analüüs moodustavad eraldi etapid
Kogutud andmestik on piiritletud ja esitatakse vaatlusmatriisi (statistikas andmete kogum, mida pole veel töötlema hakanud) kujul
Olulised on statistilise analüüsi tõhusus ja õnnestuvus ning uurimise korratavus
Mõõtmine peab olema põhjendatud ja usaldusväärne
Iseloomult teooriat katsetav
Kvantitatiivne uurimismeetod IV
Enimkasutatavad kvantitatiivsed analüüsimeetodid on:
võrdlemine
reastamine
regressioon
analüüs
süntees ja üldistamine
Kvantitatiivne uurimismeetod V
Võrdlemine
Võrreldakse objektide sama liiki iseloomustavaid suurusi (võrreldavad suurused omavad sama mõõtühikut)
Võrdlemise tulemuseks on otsus võrdsuse, sarnasuse kohta (kas uuritavad objektid on ühesugused või erinevad, kui on erinevad siis nt kumb on suurem, komba rohkem)
Võrreldakse statistilisi andmeid (õpilaste taskuraha erinevatel argadel)-tegemist keskmiste võrdlemisega
Keskmiste võrdlemisel tuleb arvestada suuruste hajuvust ehk standardhälvet. Keskmised võivad küll olla erinavad, kuid suure hajuvuse korral tuleb suuruseid siiski võrdseks lugeda.
Kvantitatiivne uurimismeetod VI
Järjestamine ehk reastamine
Uuritavaid objekte ja gruppe saab mingi tunnuse põhjal reastada
Järjestamisel põhinevad järgmised iseloomustavad suurused ehk (nt maailma riigid elutaseme järgi)
Karakteristikud
minimaalne element
maksimaalne element
mediaan ehk keskel asuv element
mood ehk kõige sagedamini esinenud väärtus
Kvantitatiivne uurimismeetod VII
Regressioon (juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest)
Kui objekte iseloomustavad suurused on omavahel seotud, saab seda andmeid töödeldes kindlaks teha korrelatsioonikordaja leidmise kaudu
Korelatsioonikordaja näitab kas kaks suurust omavahel üldse seotud on ja kui sarnane on seos lineaarsele funktsioonile
Kvantitatiivne uurimismeetod VIII
Korrelatsioonianalüüsi tulemus on korrelatsioonkordaja(sageli tähistatakse tähega p), mille väärtus jääb vahemikku nullist üheni. Lisaks võib vahemik olla ka negatiivse suunaga ehk vahemikus 0...-1. Seega jäävad analüüsi tulemused alati vahemikku -1...0...1.
Korrelatsioon uurimine ei anna informatsiooni seose iseloomu kohta
Seda, milline seos suuruste vahel valitseb, saab teha regressioonianalüüsi abil.
Täieliku korrelatsioon puudumist iseloomustab korrelatsioonikordaja väärtus, mis läheneb nullile. See tähendab olukorda, kus kaalu muutumisel ei ole selget seost pikkuse muutumisega (või vastupidi)
Kvantitatiivne uurimismeetod IX
Analüüs
Eesmärgiks on kas ümber lükata või kinnitada püstitatud hüpotees
Süntees ja üldistamine
Süntees on analüüsile vastupidine protsess ehk elementidest ühtse terviku moodustamine
Kvantitatiivne uurimismeetod X
Tulemuste analüüsimise ja esitamise oskus on uurimistöös oluline osa
