Girls, you’ve got the job
Jep, me saime tööle! I mean…. ME SAIMEGI TÖÖLE ja kui ma oleks panustanud, et kaks nädalat pigem hängime, naudime piirkonda ning kohaneme ajavahega ja seejärel alles otsime-vaatame töö poole, siis tundub, et leidsime endale tegelikult vähem kui nädalaga päris okei töökoha. Agentuuri tädi, kelle kaudu me tööpakkumise saime, oli megachill, aga veidi mures meie kasvu pärast. Eriti pakkus tädile Kaisa pikkus muret, sest töökohale otsiti kolme pikka tüdrukut :’D. No mis seal ikka, saavad kolm väikest, aga see-eest kiiret töölist.
Mis me teinud oleme? Maganud, söönud, iga päev paar tunnikest gumtrees ja muudel saitidel surfanud ning Perthi peal kolanud.
Ladies and Gentleman.. me kolisime välja oma geto-urkast ja nüüd pesitseme Perthi südalinnale kiviviske kaugusel Billabongi hostelis. Fun fact, me pole ainsad eestlased ja kui hommikusöögilauas kogemata eestlaste otsa koperdasime, oli selline naljakas muhelemine nagu eestlastele ikka kombeks, et hahaa, näe ka eestlased, aga no tere ju ei lähe ütlema.. või? No õnneks olid nad ise päris jutukad ja sai paar sõna vahetatud, et kes ja kui kaua Aussis backpackerdanud on.
Vahepeal tekib tunne, et no igat päeva peaks blogima, aga see läheks liialt läilaks lugemiseks, aga no tundub, et juhtunud on ju niiiiii palju. 😀
Aussi saabudes käisime kohe pangas ära, ajasime TFN’i, White cardi, Telstra jnejne asju, et kõik eluks vajalik sisse seada. Tänu getokas elamisele istusime õhtuti pigem kodus, kui hulkusime tänava peal ja ajasime jäätist näost sisse, mis sest et üks maksab 2,50 eurot, welcome to Australia.
Eile kolisime oma Billabongi sisse ja tegime tiiru linnas.. amazing, see vaade, see killuke loodust, mis linnas säilinud on (sest autot ju pole, et päris loodusesse minna ja natuke kardame nagu neid elukaid ka seal) igaljuhul see loodus on tõesti breathtaking!
PERTH!!!!!11111
Igast nalja on ka saanud, ühesõnaga igav pole, iga päev veendume aina rohkem, et meie inglise keel vajab praktikat, näiteks hellas Reti täna solar panel farme läbi ja need viskasid otse voicemaili, Reti otsustas siis ühe voicemaili jätta, hakkas oma numbrit jätma ja unustas numbri ära ning viskas toru hargile *KAJAKAS*. NOO pole hullu, Reti helistas uuesti!.. meie Kaisaga tagataustal naerust krampides, veeris uuesti läbi naeru ja roppude sõnade numbri välja ja okay, b-bye! Mis seal ikka, nüüd on meil töö olemas. :))
Huvitav, kui ma veel Austraalia mõtteid mõlgutasin tundus mulle viinamarjaistanduses tööd teha üks must-do’dest Aussi puhul ja esmaspäeval alustamegi tööd!
Praegu tegeleme auto otsimisega ja pühapäeval sõidame Capel’i viinamarjaistandusse, fyea!
Telefonitoru otsas agentuuri tädiga ”You’ve got the job, girls!” OCTOBER 23, 2019











