#poeem

[cruciothoughts]

<3

19/82-- <3 --<3XOXO ANDRO AND:DNA;

[ebatavaline]

Pehmete tammelehtede vihin

Kesk palavat juulit

Kõla nii kaunis neil valedel

Su verevail huulil

Su soojust täis paitused

Saand tapvaks vaikuseks

Need loputan soolavees maha

[ifpoetiswhoiam]

Liigagi tihti on see ühiskond mulle koormaks asjad kisuvad käest kui olen pikalt valju sagina ümber, veri ninast väljas. Samas kui mu akna taga, aianurgas siristab linnuke teeb oksapurust pesa & seab endale omase mõnusa elu. Ojavulin on ju hingepaitvalt(& painavalt) pinev, kutsub pagema selle kisa eest, mis meie ajurakke kärbib; niipea, kui ma astun paljajalu kastese heina sisse tõstan nina naerukihinaga taeva poole, et püüda vihmapiisu, kosutab emake loodus mu väsinud hinge, laulab mulle uut algust uut hingamist. Ei tasu eales alahinnata seda helgust, ka selgust, mida loodus loob, lausa kingib, nii isetu & truu, ülevoolavalt tole- rantne & kaunidusest läbiimbunad ta on.

[illbeyourpluto-blog]

Sometimes

I stop myself from

Saying the words out loud

As if leaving my mouth to often

Might wear them down

-i love you

[poeet]

mul olid kunagi rohelised kingad mida armastasin ja kandsin armastaksin ja kannaksin veel kui nad ei mahu enam minu jalga seega nüüd armastavad neid kellegi teise jalad

mida ma tahan öelda on et sa pole vähem armas aga ma enam ei mahu sinu armastuse sisse ära pean laskma sinu armastusel olla kellegi teise kodu

[poeedipoeesia]

elus on muudki kui alkoholihaisused riided ja suitsuvinesed sõrmed elus on muudki kui südame purunemine ja nutetud silmad elus on muudki kui sõbrad, kes sust ei hooli ja poisid, kes sind ei taha iseasi on see, kui hästi sa ise aru saad, mida kõike muud sinu elus leidub.

poeem luuleraamatust, mida ma kunagi välja ei anna 

[ahsamait]

millal ma õpin olema see, kes ma olen, ja, millal ma lõpuks end armastan? sest fakt on see, et meist keegi ei ole, see, kes olla me eelistand. millal ma õpin austama ennast, ja kõiki neid, kes on mu ümber? millal saan üle ma suurimast leinast, kui kurbuses-pisarais kümblen? ma ei armasta ennast, ja ei austa ka, õpeta, kuidas see käib! et lõpuks, kui selline olla vaja, ma enesearmastajana näin.

mina

[ebatavaline]

Ta istus helesinistest unistustest kootud

Nüüd murest mustaks tõmbund kampsuni sees

Jalg üle põlve põimund, silmis pilk nõutu

Hääl veidi kulunud ja suits oli ees

Mõtted tumedad nii mõlkusid tal valjult

Polnud põhjust nende peitmiseks

Kas hüppan alla silla pealt või kaljult

Ta valis viisi hinge heitmiseks