#teetaim

[taimemaailm]

Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia/crassifolia)

Bergenia cordifolia (Südajalehine bergeenia, saksa keeles Herzblättrige Bergenie, inglise keeles heart-leaved bergenia*) käsitletakse nüüd nagu Bergenia crassifolia (Kahelehine bergeenia, saksa keeles Dickblatt-Bergenie, inglise keeles leather bergenia*) sünonüümi.

Mitmeaastaline õistaim bergeenia perekonnas kivrikuliste sugukonnas, mis on kivrikulaadsete seltsi osa.

Kodune Ida-Siberis, Põhja-Koreas, Ida-Mongoolias ja Ida-Turkestanis. Kasvab 30-45 cm kõrguseks. Kasutatakse ta kodumaal teetaimena ja ritsoome rahvameditsiinis eri viisil.

Saab paksude, enamasti südajate lehtede, mis varre poole tõmbuvad natuke kortsu ning rohkete, ükshaaval varrel rippuvate roosa õite abil äratunda.

*Bergeenia perekonna liike nimetakse ka elephant-ears, pigsqueak, Siberian tea, või Mongolian tea.

Pilt: Ene Põllupüü, CC0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.

Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.

Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).

Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Liivatee (Thymus)

Saksa keeles Thymiane või Quendel, inglise keeles thymes

Mitmeaastaliste õistaimede perekond huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Perekonna liikmeid leidub alal mis kulgeb Gröönimaalt Lääne-Aasiasse. Pildil on Eesti kõige tavalisem liik, nõmm-liivatee* (Thymus serpyllum, Sand-Thymian, wild thyme või creeping thyme), mis kasvab 3-10 cm pikkuseks.

Teeb hea elukate aia- ja teistel servadel ja meelitab liblikaid enda poole.

Liivatee sobib ka nii tee-, maitse- kui ravimtaimeks, kuna tal on palju vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu eeterlikke õlisid, mistõttu sobib ka väiksel määral kalli õli tegemiseks.

Väike kasv, ühtlased väiksed poolovaalsed lehed ja väiksed roosad õied, mis tihedalt koos liitõisikud moodustavad, teevad taime kergesti märgatavaks.

*Teised eestikeelsed nimed on punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee ja rabanduserohi.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Astilbe (Astilbe)

Saksa keeles Prachtspieren, inglise keeles Astilbe, mõned liigid ka false goat's beard või false spirea.

Mitmeaastaliste taimede perekond kivirikuliste sugukonnas, mis on kivirikulaadsete seltsi osa.

Taimed pärinevad Põhja-Ameerika ja Aasia mägedest ja metsadest. Kasvavad 150-200 cm kõrguseni. Mõningaid liike saab toidu- ja teetaimena kasutada, süüakse noori vilju ja noori rohelisi taimeosasi.

Õisik ja kuju sarnanevad natuke kitseenelasega, millest tuleneb inglise keele nimi "false goat's beard" ehk väär-kitseenelas, kuid astilbe on tihti värviline, ja lehed on selged teistsugused, sakilisemad.