#kasutaim

[taimemaailm]

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.

Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.

Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).

Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Daalia (Dahlia)

Saksa keeles Dahlie või Georgine, inglise keeles dahlia.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis. Mõned taimed on rohttaimed, mõned puistuvate varretega.

Pärinevad Kesk-Ameerikast ja Kolumbiast. Teda on kasutatud nii sealses rahvusmeditsiinis kui ka Euroopas. Ka tehti tema vartest veepiipe ja tema bataadilaadseid mugulaid kasutatakse söögiainena. Röstitud mugulatest saab kohvimaitselise maitseaine.

Kasvavad 30 cm-3 m, hiid-daalia (Dahlia imperialis) lausa 10 m kõrguseks.

Perekond on väga mitmesugune paljude erinevate õievormi- ja värvidega, aga neid ühendab üksikute õisikute kasvamine peenikate, pikkade ja enamasti paljade varrede peal, mis seisavad üksi või gruppides. Kuju meenutab põõsaid.

Õisikud ise koosnevad kroonlehtedest, mis on asetatud ringis umber õiekorvi, kattes üksteist või mitte. Mõned taimed moodustavad ka vesiroosilaadse õisiku, või pallimoodi õisiku. Kroonlehed, õhukesed ja laiad nagu paljudel teistel korvõielistel või kitsad, pikad ja volditud, võivad olla ka muul moel mitmetes ringides ümber õie asetatud olla. On mõistlik vajadusel vaatata daaliamäärajast järgi.

[taimemaailm]

Võhumõõk / Iiris (Iris)

Saksa keeles Schwertlilien või Iris, inglise keeles Iris.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond võhumöögaliste sugukonnas, mis on asparilaadsete seltsi osa.

Liigid on kõik pärit põhjapoolkeralt, enamasti parasvõõtme aladelt. Levinud Eesti märgades paigades. Võivad, sõltuvalt liigist, kasvada kuni 1,20 m või koguni 2 meetrit.

Iirise perekonna taimed on kasutatud ravim-, maitse- ja kasutaimena kosmeetikas.

Tema ainulaadne õisikukuju koos erilise mustriga teeb teda silmapilkselt äratuntuvaks õitsemas, aga pikad lineaalsed lehed, mis varrega ühendatud ei ole, aitavad tuvastada ka teisel ajal.

[taimemaailm]

Helmikpööris (Heuchera)

Saksa keeles Purpurglöckchen, inglise keeles alumroot või coral bells (family)

Mitmeaastaliste taimede perekond kivirikuliste sugukonnas, mis on kivirikulaadsete seltsi osa.

Peale ühe Ida-Siberi liigi on kõik helmikpöörised pärit Põhja-Ameerikast. Nad on väga erilised, aga enamasti kasutakse aianduses Ameerika helmikpöörise (Heuchera americana, saksa keeles Hohes Purpurglöckchen, inglise keeles American alumroot, coral bells või rock geranium) hübriide. Kõrgus sellel liigil ei ületa 60 cm.

Selle saab kergesti äratunda lehtede kaudu, mis meenutavad natuke vahtrapuu lehti, aga on erinevates erksamates rohelistes ja punakates toonides.

Peale iluaianduse kasutakse ka värvide fikseerimisel. Ameerika põliselanikute hõimudele on ta ka ravimtaim, kuid tõsiste kõrvaltoimete pärast peab ettevaatlik olema.

Pilt: Andy Mabbett, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida)

Saksa keeles Taglilie, inglise keeles day-lily.

Päevaliilia kultuurhübriid, mitmeaastaline õistaim päevaliilia perekonnas tooneliilialiste sugukonnas, mis on asparilaadsete seltsi osa.

Looduslik leviala ulatub Kesk-Euroopast Ida-Aasiani. Kõige levinum liik, Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva, saksa keeles Gelbrote Taglilie ja inglise keeles orange day-lily*), mille hübriidid ongi levinuimad kultuurihübriidid, võib kasvada 150 cm kõrguseni.

Kasutatakse, eriti Aasias, ka kasutaimena (lehtedest saab trosse ja kinge teha), ravimtaimena ja söögitaimena. Peale varre on kõik taimeosad söödavad, st õisikud, noored võrsed, küpsed lehed, pungad, seemned ja paksud juured, kuigi viimastega peab ettevaatlikum olema, sest nende ülesöömine võib tekitada mürgitussümptoome või lahtistavat toime. Lehed aga sisaldavad vitamiin A-d, C-d ja rauda.

Päevaliiliad saab uhkete õiete poolt ära tunda, tal on kolm kroonlehte mis on kolme tuuplehtedele risti asetatud, samal ajal on liilial kuus kroonlehte kõrvuti asetatud. Peale selle teevad lehed asja veel selgemaks, kuna päevaliilial on võhumõõgalaadsed piklikud ja kitsad lehed mis ei kinnitu varrele, aga liiliatel on mitu väikest lehte mis kasvavad varrest.