Taimed

Taimede maailmast. Kasutatud kirjandus: Eesti elusloodus (2001), Vikipeedia, ja palju muid

[taimemaailm]

Daalia (Dahlia)

Saksa keeles Dahlie või Georgine, inglise keeles dahlia.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis. Mõned taimed on rohttaimed, mõned puistuvate varretega.

Pärinevad Kesk-Ameerikast ja Kolumbiast. Teda on kasutatud nii sealses rahvusmeditsiinis kui ka Euroopas. Ka tehti tema vartest veepiipe ja tema bataadilaadseid mugulaid kasutatakse söögiainena. Röstitud mugulatest saab kohvimaitselise maitseaine.

Kasvavad 30 cm-3 m, hiid-daalia (Dahlia imperialis) lausa 10 m kõrguseks.

Perekond on väga mitmesugune paljude erinevate õievormi- ja värvidega, aga neid ühendab üksikute õisikute kasvamine peenikate, pikkade ja enamasti paljade varrede peal, mis seisavad üksi või gruppides. Kuju meenutab põõsaid.

Õisikud ise koosnevad kroonlehtedest, mis on asetatud ringis umber õiekorvi, kattes üksteist või mitte. Mõned taimed moodustavad ka vesiroosilaadse õisiku, või pallimoodi õisiku. Kroonlehed, õhukesed ja laiad nagu paljudel teistel korvõielistel või kitsad, pikad ja volditud, võivad olla ka muul moel mitmetes ringides ümber õie asetatud olla. On mõistlik vajadusel vaatata daaliamäärajast järgi.

[taimemaailm]

Tulp (Tulipa)

Saksa keeles Tulpe, inglise keele tulip

Mitmeaastaliste õistaimede perekond liilialiste sugukonnas, mis on liilialaadsete seltsi osa. Kõige levinum on aedtulp (Tulipa gesneriana, saksa keeles Gartentulpe ja inglise keeles garden tulip)

Pärinevad Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast, ja kasvavad 10-70 cm kõrguseks.

Erksavärvilised õied kasvavad palja varre otsas, mis on lehtrikujulised ja mille ülessuunatud kroonlehed on siledad, kahes ringis asetatud, teineteist katvad. Lehed on laiad ja lineaalsed või pigem munajad, ja kinnituvad varre põhjale.

[taimemaailm]

Harilik silla (Scilla sibericus)

Saksa keeles Sibirischer Blaustern, Nickende Sternhyazinthe või Sibirische Sternhyazinthe, inglise keeles Siberian squill või wood squill

Mitmeaastaline õistaim, mis on siniliilia perekonna liige aspariliste sugukonnas, omamoodi asparilaadsete seltsi osa. Pärineb Ukrainast, Valgevenest, Edela-Venemaalt, Kaukasusest ja Türgist. Kasvab 10-25 cm kõrguseks.

Ära saab tunda taime kõige kergemini kellukjate õite kaudu, mis istuvad palja varre otsas kobarõisiku osana, millel on 1-4 õit. Kroonlehti on igal 6, ja nad on lühikesed, lineaalsed ning ei ole kokku kasvanud. Värvid on tavaliselt lillakad või sinised, aga esineb ka valgeid. Keskel asub kuus tolmukat.

[taimemaailm]

Nartsiss (Narcissus)

Saksa keeles Narzisse või Osterglocke, inglise keeles daffodil, narcissus või jonquil.

Mitmeaastaline õistaime perekond, mis on amarülliliste sugukonnas, ja omamoodi on asparilaadsete seltsi osa.

Pärineb Ibeeria poolsaarelt ja selle lähedusest, kus see arenes juba üle 20 millioni aasta tagasi ja kasutati juba antiikajal laialt ilu- ja ravimtaimena, nii vanas Roomas kui Egiptuses, aga said Euroopas 16. sajandil eriti populaarseks. Ka parfüümitööstuses kasutusel. Kasvab 5-80 cm pikkuseks.

Nartsissidel on väga silmapaistvad kahekordsed õied, tavaliselt kollased, kuid võivad ka olla valged või oranžikad. Nad moodustavad perigoon- ehk põhikroonist ja lisa- ehk kuue kolmnurkse õielehtedega kõrvalkroonist ja ripuvad varre tipust. Rohelised lehed on pikkad ja kitsad ja kinnituvad otse sibulakannale.

[taimemaailm]

Liilia (Lilium)

Saksa keeles Lilien, inglise keeles (true) lilies

Mitmeaastaliste õistaimede perekond liilialiste sugukonnas, mis on liilialaadsete seltsi osa.

Nad on pärit Himalaja mäestikust ja sealt levisid üle peaaegu terve põhjapoolkera, kuid leidub kõige rohkem parasvöötme alades. Kasvavad 30-180 cm pikkuseks ja eeldavad kergelt happelist mulda.

Võrreldes päevaliiliatega saab nende vartel leida palju lühikesi lehti. Õiel on lihtne õiekate ja 6 perigoonlehte.

[taimemaailm]

Harilik püvilill (Fritillaria imperialis)

Saksa keeles Kaiserkrone, inglise keeles crown imperial, imperial fritillary, Kaiser's crown, või Kurdish tulip.

Mitmeaastaline õistaim püvilille perekonnas liilialiste sugukonnas, mis on liilialaadsete seltsi osa. Taim on pärit Lähis-Idast ja Lääne-Himalajast. Kasvab ühemeetriliseks, tahab päikselist asukohta ja hästi dreneeritud mulda.

Taime saab kergesti äratunda oma suure punase või harvemini kollase liitõisiku palja paksu varre otsas, mis koosneb mitmetest kellukeselaadsedest õietest, mille peale on kitsad lehed kasvamas nagu juuksed.

[taimemaailm]

Kevadine krookus (Crocus vernus)

Saksa keeles Frühlings-Krokus, inglise keeles spring crocus või giant crocus.

Mitmeaastaliste õistaim krookuse perekond võhumöögaliste sugukonnas, mis on asparilaadsete seltsi osa.

Pärineb Alpidest, Püreneedest ja Balkani poolsaarelt. Kasvab 10-15 cm-i kõrguseni.

Saab äratunda varase õitsemise varakevadel ja suurte lilla, valge, või kollaste õite järgi, mis ümbritsevad tolmukaid ja emakaid säravates oranž-kollase värvis. Õis asub varre otsas, mis muide paljas on, kuna pikad rohelised lineaalsed lehed valge triibuga keskel asuvad selle ümber otse maa peal.

[taimemaailm]

Lumikelluke (Galanthus nivalis)

Saksa keeles Schneeglöckchen, inglise keeles snowdrop.

Üks esimesi õitsejaid kevadel. Kergesti erinev näiteks märtsikellukesest ka oma väljaspoolt üleni siledatest ja lineaalsetest valgedest kroonlehtedest, mis kattavad valgeid-rohekaid kroonlehte, mis võivad moodustada kontsentrilisi ringe nagu roosil. Peale selle on varre tipus väike paljas võrse, mis aitab lumikellukesel kasvada läbi lume.

[taimemaailm]

Lauk / Ilulauk (Allium)

Saksa keeles Zierzwiebel, inglise keeles ornamental onion

Mitu liiki laugu (Allium) perekonnast, mis on amarülliliste sugukonnas, omamoodi asparilaadsete seltsi osa, kasvatatakse ilutaimena. Nende hulgas on näiteks hiidlauk (Allium giganteum, saksa keeles Riesen-Lauch, inglise keeles giant onion) ja must lauk (Allium nigrum inglise keeles: black garlic või broad-leaved leek), ja palju muid Melanocrommyum-i alamperekonnast.

Need taimeid on enamasti Lähis-Idast, Kesk- ja Kagu-Aasiast, aga ka Himaalaja mäestikust (hiidlauk), kus neid kasutakse ka söögi- ja ravimtaimena. Süüakse taimede sibulaid, lehte ja õisi, nii toorelt kui ka keedetuna, kuid näiteks hiidlauguga peaks ettevaatlik olema, sest sõltuvalt isendist ja inimesest võivad nad mürgitusi tekitada.

Hiidlauk võib kasvada kuni 1,5 meetrini, must lauk kuni meetrini.

Saab ära tunda kergesti suure õisikupalli järgi, mis koosneb tohutu paljudest õitest ja asub pikka, tihti palja varre peal.

[taimemaailm]

Väike igihali (Vinca minor)

Saksa keeles Kleines Immergrün, inglise keeles dwarf/small/common periwinkle või (creeping) myrtle.

Mitmeaastaline õistaim igihalja perekonnas koerakooluliste sugukonnas, mis on emajuurelaadsete seltsi osa.

Kodune nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltimaadel, Kaukasuses ja Türgis. Kasvab vahel kuni 40 cm kõrguseni, ja sobib eluskateks ka varjulises paigas. Ravimtaimena kasutati varem ka, aga mürgisuse pärast enam eriti ei tehta.

Viienurkne lilla õis, mis koosneb viiest kroonlehtedest meenutab tuuleveskit. Lehed on piklikud-ovaalid ja erksad rohelised või kollakad-rohekad.

Pilt: Gustamons, CC0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata)

Saksa keeles Dreiblättrige Waldsteinie, inglise keeles barren strawberry.

Mitmeaastaline õistaim valdsteinia perekonnas roosõieliste sugukonnas, mis on rooslaadsete seltsi osa.

On kodune nii Ida-Euroopas kui ka Ida-Aasias Siberi-Hiina piiril ning Sahhalini saarel. Kasvab 10-15 cm kõrguseni ja muidu katab aeglaselt maapinna, sellega sobib hästi eluskateks, aiaservadele, või varjulise paika.

Kollased sümmeetrilised viienurkse tähemoodi õied koos maasikataimelaadsete lehtedega aitavad taime ära tunda.

Pilt: Wouter Hagens, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Liivatee (Thymus)

Saksa keeles Thymiane või Quendel, inglise keeles thymes

Mitmeaastaliste õistaimede perekond huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Perekonna liikmeid leidub alal mis kulgeb Gröönimaalt Lääne-Aasiasse. Pildil on Eesti kõige tavalisem liik, nõmm-liivatee* (Thymus serpyllum, Sand-Thymian, wild thyme või creeping thyme), mis kasvab 3-10 cm pikkuseks.

Teeb hea elukate aia- ja teistel servadel ja meelitab liblikaid enda poole.

Liivatee sobib ka nii tee-, maitse- kui ravimtaimeks, kuna tal on palju vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu eeterlikke õlisid, mistõttu sobib ka väiksel määral kalli õli tegemiseks.

Väike kasv, ühtlased väiksed poolovaalsed lehed ja väiksed roosad õied, mis tihedalt koos liitõisikud moodustavad, teevad taime kergesti märgatavaks.

*Teised eestikeelsed nimed on punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee ja rabanduserohi.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Kukehari (Sedum)

Saksa keeles Mauerpfeffer või Fetthennen, inglise keeles stonecrops. Teised eestikeelsed nimetused on kukemari, maoajaja, kiigemääre, lambamarjad ja müüripipar.

Ühe- ja mitmeaastaliste taimede perekond paksuleheliste sugukonnas, mis on osa kivirikulaadsete seltsis. Perekond on levinud igal mandril, välja arvatud Austraalia.

Harilik kukehari (Sedum acre, Scharfer Mauerpfeffer või goldmoss stonecrop või wallpepper, pildil) on mitmeaastane. Taim on pisike sukkulent, mis kasvab 3-15 cm kõrguseks ja pärineb Euroopast.

Taim sisaldab C-vitamiiini ja teisi kasulikke aineid ja on selle tõttu ravimtaimena kasutatud. Ka meetaimena sobib hästi.

Harilik kukehari näeb välja nagu pisike tulnuktaim kaugest kosmosest oma tillukeste, tihti punakas-kollakate paksude lehtedega mis näevad pigem välja nagu soomused. Pealt vaadates õis näeb välja nagu viienurkne täht, külje pealt aga üldse ei ole lille moodi, pigem putuka nägu.

Ülemine pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Alumine pilt: Amadvr, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons (kärbitud)

[taimemaailm]

Päevakübar (Rudbeckia)

Saksa keeles Rudbeckien, inglise keeles coneflower või black-eyed-susans.

Kahe- ja mitmeaastaliste õistaimede perekond korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis.

Pärit Põhja-Ameerikast, kuid nüüd laialt kasutusel parasvõõtme aladel parkides ja aedades. Ta on vähenõudlik mulla ja päikese suhtes. Taimede keskmine kõrgus on 0,5-3 meetrit.

Päevakübarat saab kergesti ära tunda suurte lineaalsete ja kollaste kroonlehtede abil, mis on kinnitatud õie paksu süsimusta keskosasse.

[taimemaailm]

Aed-leeklill / Aedfloks (Phlox paniculata)

Saksa keeles Hohe Stauden-Phlox, (Rispige) Flammenblume või Herbstflieder, inglise keeles fall phlox, garden phlox, perennial phlox, summer phlox või panicled phlox.

Mitmeaastane õistaim, mis on floksi ehk leeklille perekonna liige siniladvaliste sugukonnas, mis on kanarbikulaadsete seltsi osa.

Pärit Ameerika Ühendriikide kesk- ja idaosast, on ta nüüd ülejäänud Põhja-Ameerika osades, Euroopas ja Aasias levinud taimena nii looduses kui aedades. Eelistab kasvada jõgede ääres või niisketes metsades rohke päiksepaistega. Kasvab kuni 120 cm kõrgeks ja kuni meetrini laiuses.

Taime saab kergesti äratunda oma suurte liitõisikute kaudu, mis on täis õisi mis meenutavad viisnurki või viisnurkset tähte, moodustatud viiest kroonlehtedest.

[taimemaailm]

Pojeng (Paeonia)

Saksa keeles Pfingstrosen või Päonien, inglise keeles peony.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond pojengiliste sugukonnas, mis on kivirikulaadsete seltsi osa.

Taimed pärinevad parasvöötme ja lähistroopilistelt aladelt, aga mõned saavad ka hästi külmema kontinentaalklimaga Siberis hakkama, ja on nüüdseks ka Põhja-Ameerikasse levinud. Ühel kasvukohal võivad nad sadu aastad kasvada ja aastakümneid iga aasta uuesti õitseda.

Kuigi pojengiga terve taim on alati mürgine, on ta kasutusel Hiina, Korea ja Jaapani rahvameditsiinis ja keedetuna isegi toiduainena. Ka vanad roomlased rääkisid pojengide ravimtoimest, ja seda kasutati laialt Euroopas kuni 19. sajandi keskpaigani erinevate terviseprobleemide vastu.

Samuti on pojengid suure tähtsusega kirjanduses ja kunstis ning mitmetes kultuurides on ta tähtis sümbol, näiteks Hiinas sümboliseerib ta paljudele inimestele jõukust ja ilu.

Pojengide väga suured, siledad ja kuulilaadsed pungad ja veel palju suuremad üksikud õisikud erksate värvidega, mis nendest tekkivad, teevad nad väga kergesti äratuntavaks.

[taimemaailm]

Faasseni naistenõges (Nepeta × faassenii)

Saksa keeles Hybrid-Katzenminze, inglise keeles catmint või Faassen's catnip.

Naistenõgese hübriid, mitmeaastaline õistaim naistenõgese perekonnas huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Naistenõgesed on levinud Põhja-Atlanti saartelt üle Vahemere ja Ida-Euroopa ja Aasia parasvöötme alade Ida-Aafrikani. Kasvab 0,3 kuni 0,6 meetri kõrguseni ja umbes sama laiaks, või natuke rohkem.

Kasvatakse ilutaimena, elukatena või kasside jaoks.

Ära saab tunda nõgeselaadse, lõhnavade lehtede ja arvukate lillakate õitega, milled on kaugelt natuke sarnased lavendliga.

Ülemine pilt: Dennis Lamczak, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons

Alt vasakpoolne pilt: Photo by David J. Stang, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Alt parempoolne pilt: Teresa Stanton, CC BY 2.0, Wikimedia Commons