#katteseemnetaim

[taimemaailm]

Põldkannike (Viola arvensis)

Saksa keeles Acker-Stiefmütterchen, inglise keeles field pansy. Eesti keeles ka tuntud annasilma, vaeselapsesilmavesi või põlluvõõrasema nime all.

Üheaastaline õistaim kannikese perekonnast, kannikeseliste sugukonnas, mis on malpiigialaadsete seltsi osa.

Ta on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast, aga esineb ka teistel mandritel. Kasvab enamasti jäätmaadel ja põldudel, aga ka karjamaadel ja aedades, eriti liivakatel ja kuivematel muldadel.

Ühest taimest võivad tulla üle 2500 seemne, mis võivad 5 aastat mullas idanemisvõime säilitada ja tärkata ka veel 5 cm sügavuses. Idaneb kiiremini pärast talvitamist. Kasvab 10-40 cm kõrguseni. Õitseb kevadel ja suvel.

Taime on uuritud potentsiaalse vähirohi toorainena. Samuti sisaldab toimeaineid mis aitavad peavalu ja nahahaiguste vastu. Tehakse ka ravimteed mis kasutakse külmetuse ajal.

Pilt: Didier Descouens, CC BY SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Põld-litterhein (Thlaspi arvense)

Saksa keeles Acker-Hellerkraut või Ackertäschel, inglise keeles field pennycress.

Üheaastane õistaim litterheina perekonnas ristõieliste sugukonnas, mis on osa kapsalaadsete seltsist.

Pärit Euroopast ja Aasiast, kuid ka levinud Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvab tee ääres, põldudes ja aedades, aga eriti ka jäätmaadel.

Paljuneb ainult seemnetega, millest üks taim produtseerib 1000-2100. Seemne tärkab ka veel 10 aastat hiljem 5 cm sügavusel mullas, ja ka loomade seedekanalite läbimine ei mõjuta idanemistvõimet. Aitab lisaks temperatuuri kõikumine. Õitseb mais ja varasemal suvel. Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseni.

Kuigi on ise umbrohi, saab taimed kasutada integreeritud taimekaitses teiste umbrohtude vastu, takistades agressiivsemaid kevadisi umbrohte. Kasutakse ka külvikordades. Samuti saab seemneid kasutada loomasöödana, või nendest õli valmistada, mis küll süüa ei kõlba, mille potentsiaalset toimet diisliasendajaks sõidukites või lausa lennukikütuseks aga praegu uuritakse.

Lehti saab ka kasutada nagu oblikaid salatina, või keedetuna, et kibedust vähendada.

Pilt: Hajotthu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Väike oblikas (Rumex acetosella)

Saksa keeles Kleiner Sauerampfer, inglise keeles red sorrel, field sorrel või sour weed.

Mitmeaastaline õistaim oblikate perekonnas, tatraliste sugukonnas ja nelgilaadsete seltsis.

Pärit Euroopast ja Aasiast, leviala on Kreetalt kuni Norra põhjatipuni ja Briti saartelt kuni Siberi idatipuni ja Jaapani. Hiljem viidi ka Põhja-ja Lõuna-Ameerikasse, ning Austraaliasse, Lõuna-, Kesk- ja Kagu-Aasiasse. Tal on vaja kergeid happelisi ja liivaseid, vähese viljakusega. Leidub nõmmedel, happelistel põldudel ja rohumaadel või karjamaal, aga ka aias. On üks esimesi taime, mis näiteks pärast mullaharimist või muid inimtegusi hakkab asustama jäätmaad.

Ühest taimest võivad tulla 1000-2500 seemneid, mis suudavad talvituda ja siis idaneda kiiresti, kuni 4 cm sügavuseni, kuigi 1 cm või vähem on nende jaoks ideaalne. Idanemisvõime säilib mullas kuni 10 aastat, ja ka loomade seedekanalites. Paljuneb ka risoomidega, võrsetest kasvavad kergesti uued taimed. Kasvab 10-40 cm kõrguseni.

Väikest oblikat saab nagu hapuoblikad salatites, suppides, kastmetes ja vormitoitudes kasutada. Sobib ka maitsetaimena, meenutades sidrunit ja rabarberit. Suurtes kogudes võib aga inimestel neeru kahjustada ja ka kasuloomadel terviseprobleemi põhjustada.

Pilt: Henripekka Kallio, CC BY SA 2.5, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Hanijalg (Potentilla anserina)

Saksa keeles Gänsefingerkraut, inglise keeles silverweed.

Mitmeaastaline õistaim maranade perekonnast roosõieliste sugukonnas, mis on osa roosilaadsede seltsist.

Põhjapoolkera parasvõõtme taim, kuid kasvab peaaegu igalpool, eriti niisketel asukohtadel, näiteks niitudel, karjamaadel, kraavikallastel ja jäätmaadel. Pole nõudlik, kuid eelistab palju päikest.

Ühest taimest tulevad ainult 30-40 seemnet, mis isegi samal aastal ei idane, aga saavad siis järgmisel aasta kevadel ka 2-3 cm sügavusel veel tärgata. Paljuneb rohkem võsundide ja risoomide kaudu. 15-50 cm pikk vars, kuid pigem roomav, mis juurdub sõlmekohtadel.

Taime noored võrsed saab salatis kasutada või püreeks teha, aga laiademal kasutusel on risoomid, mis sarnanevad pastinaakidega. Eriti jakuutidel, tiibetlastel ja mõnedel põliselanikel Ameerikas, näiteks Ühendriikide loodeosas, on nad tähtis toitumisele. Tiibetlastel peale kaalikate juurvilju ei olegi, ja nad söödid uuel aastal keedetud võiga ja suhkruga, või kuivatuna helbedena kasutada pudru või küpsetiste tegemise jaoks.

C-vitamiini on värsketes lehtedes päris palju (2-5x rohkem kui samas koguses sidruneid), lisaks kaaliumi, rauda ja teisi väärtuslike aineid.

Ravimtaimena kasutakse lehed teena või ekstraktina kõhulahtisuse, verejookse ja juure närimist hambaligemeste põletiku korral. Saksa nimi Krampfkraut ehk krampirohi tuletab meelde et taimel on ka krampivastane toime, eriti menstruatsiooniga, kõhuvaluga ja kõhulahtisusega seotud krambid, mis on nüüdseks ka teaduslikult tõestatud.

Pilt: Rasbak, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik maajalg (Glechoma hederacea)

Saksa keeles Gundermann või Erdefeu, inglise keeles ground-ivy, field balm, creeping charlie või run-away-robin. Eesti keeles tuntakse ka kassirata nime all.

Mitmeaastaline õistaim Maajala perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

On Euroopast pärit ja seal peaaegu kõikjal sage, välja arvatud nt. Hiiumaal. Leidub ka palju Ameerikas võõrliigina. Eelistab kasvada aasadel, metsaservades, karjamaadel ja aedades, eriti just varjulisemas paigas.

Seemneid saab ühest taimest ainult umbes 100, ja tärkamine on päris halb, milletõttu paljuneb võsundite ja risoomidega. Kasvab 10-40 cm kõrguseks.

Kuigi enamasti on käsitletud umbrohuna, kasvatatakse vahel ka ilutaimena.

On taimne laapiasendaja juustu tegemisel. Toidulisandina on antioksidatiivne toime. Kasutati varem ka humala asendajana, juurviljana (noored lehed keetakse või aurutakse) ja vürtsina. Maitse on mõrkjas ja sarnaneb ka mündiga ja lagritsiga.

Droogina oli tal samuti vanadel aegadel tähendust, kuna sisaldab palju C-vitamiini ja on põletikuvastase toimega. Tehti ravimteid ja teisi arstirohte. Kasutati ka seedehäirete ja reuma vastu, kuid on mürgine hobustele ja mõnedele teistele kasuloomadele. Täpset mõju inimestele pole teaduslikult palju uuritud.

Pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Kõrvenõges (Urtica dioica)

Saksa keeles Grosse Brennnessel, inglise keeles common/burn/stinging nettle.

Mitmeaastaline õistaim nõgese perekonnas nõgeseliste sugukonnas, mis on roosilaadsete seltsi osa.

On pärit Euroopast, parasvöötme aladelt Aasias ja läänepoolses Põhja-Aafrikas, aga nüüd leidub üle maailma. Leidub niiskel mullal erinevates paikates vabas looduses, ja ka heina- ja karjamaadel ning põldudel.

Ühest taimest saab kuni 2000 seemet, ja paljuneb ka risoomidega. Seemned idanevad mullapinnal või kuni 2 cm sügavuseni mullas, idanemisvõime mullas säilib 2 aastat. Kasvab tavaliselt 30 cm-ni, viljakal maal aga isegi kuni 1,5 m-ni.

Iidsest ajast kasutatud ravimtaimena. Nõgeseteed juuakse sisehaiguste ravimiseks, ainevahetuse ja isu parandamiseks, veresuhkru tase alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vähendamiseks. Taimest saab ka kiu, kuid toodang on väike.

Lehed sobivad nii loomasöödana kui ka inimese toiduplaanile, kuna sisaldab rohkesti mineraalaineid ja C-vitamiini. Tehakse suppe, ühepajatoite, saia- ja pirukatäidiseks ja kala- ning lihatoidude kõrvale. ka muna-, kohupiima ja seenetoidudesse.

Seemneid saab samuti kasutada, sarnaselt teiste seemnetele, näiteks kanepiseemnetele.

Vasak pilt: Uwe H. Friese, CC BY SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Frank Vincentz, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Paiseleht (Tussilago farfara)

Saksa keeles Huflattich, inglise keeles coltsfoot.

Mitmeaastaline õistaim ainukesena liigina paiselehe perekonnas korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

On pärit Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Kasvab niisketel kohtadel, põldudel, teeservadel ja inimeste poolt mahajäetud aladel. Sarnaneb võilillega, kuid õitseb varem, aprillist maini.

Ühest taimest võivad tulla 3500-8000 seemet, lendavad laiali tuule abil, idanevad kuni 2 cm sügavuselt mullast jasäilitavad idanevuse 3-4 kuud. Paljuneb ka risoomidega. Taim on 6 kuni 40 cm kõrge.

Sobib söögiks, nagu võilill, ja on kõha ja astma vastu kasutatud ravimtaimena.

Ülemine pilt: Archenzo. CC BY 3.0, Wikimedia Commons

Keskmine pilt: Andreas Trepte, CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons

Alumine pilt: Snuupo, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Põldmünt (Mentha arvensis)

Saksa keeles Acker-Minze või Feldminze, inglise keeles wild mint või field mint.

Mitmeaastaline õistaim mündi perekonnas huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa.

Kasvab igalpool põhjapoolkera parasvõõtme aladel, Põhja-Ameerikast Siberi idaosani. Eelistab niiskeid kasvukohte, eriti jõgede, ojade ja kraavide juures.

Paljundub seemnetega (200 kuni 6500 taime kohta) ja risoomidega. Taim on 15-50 cm kõrge.

Suurem mentooli (mündiõli) osa eteerilisel õlis kui piparmündis, seega sobib hästi ravim-, maitse- ja teetaimena. Ka meetaimena kasutatakse. Antibakteriaalse toimuga ja leevendab krampe ja valu, aitab keskenduda ja verejooksu.

Vasak pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Kristian Peters -- Fabelfroh 11:51, 16 September 2007 (UTC), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons