Carum carvi L., Umbelliferae
Kööme, köömel, löömes, kümmel, küllemhain, küümne’ jne
Cumin, caraway, meridian fennel
Köömen kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes.
Ravimina kasutatakse köömne vilju - “köömneid”. Neid kogutakse juulis või augustis, kui osa vilju on juba valminud.
Köömned tekitavad söögiisu, soodustavad seedimist, vähendavad valutunnet mao- ja sooletrakti piirkonnas, kõrvaldavad spasme silelihastes organites, soodustavad diureesi, piimanäärmete tegevust ning lima ja röga eritumist.
Kirjeldus
Köömen kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes.
Ta on kaheaastane rohttaim tugeva käävja peajuurega.
Vars on püstine, oksine, 30-60cm kõrge, paljas.
Lehed kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed; alumised sulglehekesed asetsevad risti; ülemised lehekesed on väiksemad; leherootsud pikkade pehetuppedega.
Õied valged või roosakad; katis puudub või on vaid üheleheline, osakatis puudub.
Köömneid on lihtne kultiveerida. Kultuuris saadakse 8-16 tsentnerit hektarilt.
Üldiselt sisaldavad kultuurist saadud köömned eeterlikku õli rohkem.
Köömned külvatakse kevadel võimalikult vara laiarealise külvina reavahedega 45cm, külvinorm 8 kg/ha. Saak saadakse järgmise aasta juunis või juulis.
Esimesel aastal hoitakse põld reavahede pideva kobestamisega umbrohust vaba. Köömne idanemine kestab üsna kaua (3 nädalat). Et umbrohutõrjet õigeaegselt alustada, soovitatakse köömnete külvisele lisada ⅛ koguses salati seemet. Sadat idaneb kiiresti ning teeb read nähtavaks.
Hiljem, kui köömned on tärganud, eemaldatakse salatitaimed (kõplamisel või ridade puhastamisel umbrohust). Koristatakse kombainidega või käsitsi.
Väikekultuuride rajamiseks võib kasutada eelmisel aastal kogutud köömneid.
Ravim
Ravimina kasutatakse köömne vilju - “köömneid” - fructus Carvi.
Köömneid kogutakse juulis või augustis, kui osa vilju on juba valminud.
Lõigatakse ära kogu taime maapealne osa, seotakse väikesteks kimpudeks ja kuivatatakse õhurikkas varjulises kohas. Kuivanud viljad kolgitakse varte küljest lahti ja puhastatakse tavaliste viljatuulaja abil, kusjuures tuleb vältida köömnete kokkupuutumist muld- või savipõrandaga.
Droog on tarvitamiskõlblik kuni 3 aastat.
Köömned peavad olema hästi kuivatatud, pruunikad ja veifi virpjalt kõverdunud. Lõhn aromaatne, meeldiv, maitse vürtsikas.
Sandardnõuded: niiskust mitte üle 12%, lehe- ja varreosi kuni 2%, kõrvalisi orgaanilisi lisandeid ja mineraalaineid minimaalselt.
Droog sisaldab eeterlikku õli 3-7% (standardnõue: mitte alla 4%). Õli koostisse kuuluvad d-karvoon (50-60%), d-limoneen, karvakrool jt. Droogis leidub ka rasvõli (14-22%), valku, parkaineid, flavonoididest kvertsetiini ja kempferooli.
Toimed
Köömned tekitavad söögiisu, soodustavad seedimist, vähendavad valutunnet mao- ja sooletrakti piirkonnas, kõrvaldavad spasme silelihastes organites, soodustavad diureesi, piimanäärmete tegevust ning lima ja röga eritumist.
Nii rahva- kui ka teaduslikus meditsiinis kasutatakse köömneid seedeelundite tegevuse ergutamiseks ja soolegaaside vähendamiseks.
Teeks või kergeks keediseks võetakse lastele 2-3 teelusikatäit, täiskasvanuile 4-6 supilusikatäit köömneid ühe liitri keeva vee kohta.
Imikutele antakse kuni 3 korda päevas 1tl teed korraga, täiskasvanuile 4-5 spl päevas.
Köömneid kasutatakse laialdaselt ka maitse- ja lõhnaainena leiva-, kondiitri-, konservi-, kulinaar-, likööri-, viina-, parfümeerija- ja seebitööstuses ning kodusel toiduvalmistamisel.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Bergenia cordifolia (Südajalehine bergeenia, saksa keeles Herzblättrige Bergenie, inglise keeles heart-leaved bergenia*) käsitletakse nüüd nagu Bergenia crassifolia (Kahelehine bergeenia, saksa keeles Dickblatt-Bergenie, inglise keeles leather bergenia*) sünonüümi.
Mitmeaastaline õistaim bergeenia perekonnas kivrikuliste sugukonnas, mis on kivrikulaadsete seltsi osa.
Kodune Ida-Siberis, Põhja-Koreas, Ida-Mongoolias ja Ida-Turkestanis. Kasvab 30-45 cm kõrguseks. Kasutatakse ta kodumaal teetaimena ja ritsoome rahvameditsiinis eri viisil.
Saab paksude, enamasti südajate lehtede, mis varre poole tõmbuvad natuke kortsu ning rohkete, ükshaaval varrel rippuvate roosa õite abil äratunda.
*Bergeenia perekonna liike nimetakse ka elephant-ears, pigsqueak, Siberian tea, või Mongolian tea.
Saksa keeles Mauerpfeffer või Fetthennen, inglise keeles stonecrops. Teised eestikeelsed nimetused on kukemari, maoajaja, kiigemääre, lambamarjad ja müüripipar.
Ühe- ja mitmeaastaliste taimede perekond paksuleheliste sugukonnas, mis on osa kivirikulaadsete seltsis. Perekond on levinud igal mandril, välja arvatud Austraalia.
Harilik kukehari (Sedum acre, Scharfer Mauerpfeffer või goldmoss stonecrop või wallpepper, pildil) on mitmeaastane. Taim on pisike sukkulent, mis kasvab 3-15 cm kõrguseks ja pärineb Euroopast.
Taim sisaldab C-vitamiiini ja teisi kasulikke aineid ja on selle tõttu ravimtaimena kasutatud. Ka meetaimena sobib hästi.
Harilik kukehari näeb välja nagu pisike tulnuktaim kaugest kosmosest oma tillukeste, tihti punakas-kollakate paksude lehtedega mis näevad pigem välja nagu soomused. Pealt vaadates õis näeb välja nagu viienurkne täht, külje pealt aga üldse ei ole lille moodi, pigem putuka nägu.
Ülemine pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons
Alumine pilt: Amadvr, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons (kärbitud)
Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.
Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.
Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.
Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).
Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu
Saksa keeles Dahlie või Georgine, inglise keeles dahlia.
Mitmeaastaliste õistaimede perekond korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis. Mõned taimed on rohttaimed, mõned puistuvate varretega.
Pärinevad Kesk-Ameerikast ja Kolumbiast. Teda on kasutatud nii sealses rahvusmeditsiinis kui ka Euroopas. Ka tehti tema vartest veepiipe ja tema bataadilaadseid mugulaid kasutatakse söögiainena. Röstitud mugulatest saab kohvimaitselise maitseaine.
Kasvavad 30 cm-3 m, hiid-daalia (Dahlia imperialis) lausa 10 m kõrguseks.
Perekond on väga mitmesugune paljude erinevate õievormi- ja värvidega, aga neid ühendab üksikute õisikute kasvamine peenikate, pikkade ja enamasti paljade varrede peal, mis seisavad üksi või gruppides. Kuju meenutab põõsaid.
Õisikud ise koosnevad kroonlehtedest, mis on asetatud ringis umber õiekorvi, kattes üksteist või mitte. Mõned taimed moodustavad ka vesiroosilaadse õisiku, või pallimoodi õisiku. Kroonlehed, õhukesed ja laiad nagu paljudel teistel korvõielistel või kitsad, pikad ja volditud, võivad olla ka muul moel mitmetes ringides ümber õie asetatud olla. On mõistlik vajadusel vaatata daaliamäärajast järgi.
Saksa keeles Narzisse või Osterglocke, inglise keeles daffodil, narcissus või jonquil.
Mitmeaastaline õistaime perekond, mis on amarülliliste sugukonnas, ja omamoodi on asparilaadsete seltsi osa.
Pärineb Ibeeria poolsaarelt ja selle lähedusest, kus see arenes juba üle 20 millioni aasta tagasi ja kasutati juba antiikajal laialt ilu- ja ravimtaimena, nii vanas Roomas kui Egiptuses, aga said Euroopas 16. sajandil eriti populaarseks. Ka parfüümitööstuses kasutusel. Kasvab 5-80 cm pikkuseks.
Nartsissidel on väga silmapaistvad kahekordsed õied, tavaliselt kollased, kuid võivad ka olla valged või oranžikad. Nad moodustavad perigoon- ehk põhikroonist ja lisa- ehk kuue kolmnurkse õielehtedega kõrvalkroonist ja ripuvad varre tipust. Rohelised lehed on pikkad ja kitsad ja kinnituvad otse sibulakannale.
Saksa keeles Zierzwiebel, inglise keeles ornamental onion
Mitu liiki laugu (Allium) perekonnast, mis on amarülliliste sugukonnas, omamoodi asparilaadsete seltsi osa, kasvatatakse ilutaimena. Nende hulgas on näiteks hiidlauk (Allium giganteum, saksa keeles Riesen-Lauch, inglise keeles giant onion) ja must lauk (Allium nigrum inglise keeles: black garlic või broad-leaved leek), ja palju muid Melanocrommyum-i alamperekonnast.
Need taimeid on enamasti Lähis-Idast, Kesk- ja Kagu-Aasiast, aga ka Himaalaja mäestikust (hiidlauk), kus neid kasutakse ka söögi- ja ravimtaimena. Süüakse taimede sibulaid, lehte ja õisi, nii toorelt kui ka keedetuna, kuid näiteks hiidlauguga peaks ettevaatlik olema, sest sõltuvalt isendist ja inimesest võivad nad mürgitusi tekitada.
Hiidlauk võib kasvada kuni 1,5 meetrini, must lauk kuni meetrini.
Saab ära tunda kergesti suure õisikupalli järgi, mis koosneb tohutu paljudest õitest ja asub pikka, tihti palja varre peal.
Saksa keeles Thymiane või Quendel, inglise keeles thymes
Mitmeaastaliste õistaimede perekond huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Perekonna liikmeid leidub alal mis kulgeb Gröönimaalt Lääne-Aasiasse. Pildil on Eesti kõige tavalisem liik, nõmm-liivatee* (Thymus serpyllum, Sand-Thymian, wild thyme või creeping thyme), mis kasvab 3-10 cm pikkuseks.
Teeb hea elukate aia- ja teistel servadel ja meelitab liblikaid enda poole.
Liivatee sobib ka nii tee-, maitse- kui ravimtaimeks, kuna tal on palju vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu eeterlikke õlisid, mistõttu sobib ka väiksel määral kalli õli tegemiseks.
Väike kasv, ühtlased väiksed poolovaalsed lehed ja väiksed roosad õied, mis tihedalt koos liitõisikud moodustavad, teevad taime kergesti märgatavaks.
*Teised eestikeelsed nimed on punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee ja rabanduserohi.
