Kuna käes on karantiin, siis võin ma siia sama hästi ju lihtsalt oma luulet postitada
Mõtisklus
võibolla saan ma kunagi suureks ja käitun kombekalt.
ei joo rummi viinaga ja ei suitseta tänaval,
ammugi ei käi pidudel
...
reedest pühapäevani
käitun korralikult nagu täiskasvanud
võibolla saan kolmekümneseks ja
leian endale mehe
või võtan 3 kassi ja hoolitsen nende eest
sest laste saamine on nagunii ülehinnatud ja keskkonda saastav.
võibolla saan ma viiekümneseks
ja hakkan tulihingeliseks paremäärmuslaste pooldajaks nagu hetkel niivanad teevad
või rügan ikka veel tööd nagu segane
sest kuidagi peab maksma laene ja liisinguid ja ostma üha uusi ja paremaid asju
sest nii on ju ikka kombeks
võibolla olen ma 70aastaselt vanaema, võibolla isegi vanavanaema
ja koon kamina ees lapselastelele sokke ja kampsuneid ja mõtlen noorusaegadele
noorusele, kus kõik oli ilusam -
muru rohelisem, taevas sinisem ja lumi valgem
ja kus ma alles mõtlesin, milline võiks elu täiskasvanuna olla
mõtlen tagasi ajale kui olin veel noor ja...
loll
ja võibolla saan ma siis ühel hetkel aru, et sellised ongi hetked, mis elu ilusaks teevad ja mida on hea meenutada
aga võibolla elan ma kiire elu ja suren kahekümne viieselt
ja ei saagi vaadata tagasi ja
mõtiskleda
