trying on a metaphor
tumblr dot com
hello vonnie
No title available
styofa doing anything
sheepfilms
YOU ARE THE REASON
KIROKAZE
Today's Document
titsay
h
JBB: An Artblog!
cherry valley forever
blake kathryn
Not today Justin
TVSTRANGERTHINGS
taylor price
wallacepolsom
ellievsbear
todays bird
seen from Venezuela
seen from Germany
seen from United States
seen from United States
seen from Italy
seen from United States
seen from Denmark
seen from United States
seen from United States
seen from Malaysia
seen from United States
seen from France
seen from Türkiye
seen from Malaysia
seen from France
seen from United Kingdom
seen from United States
seen from United States
seen from United States
seen from Canada
sa vihmasabina mulle unelauluks lõid mind aina katad pihus hoiad oled andnud kõik yleva ja uue võimsa elu hinge erinevad osad kui kannatlik sa oled vaid pikka meelt ja ilu täis mu esimene armastus sinu kätetöö viimane hingetõmme ylane kevadööl
kas oled pärnakas?
Ei ole Pärnust pärit ega ka seal kunagi elanud.
kae perrä
kell pool viis hommikul muinasjutus talvevõlumaal sõbrad hansa juust teoloogia oodake mind ära ma tõusen lendu kui hea
kukun näoli maha kaksteist knopkat mu pihus kui süda laskunud sõrmedesse ja keha lebamas maas ma enam muud ei näe vaid hinge mis põrandapraos jõuetust ja pudel punast
ei taha enam ligimest ma armastada
su luuletused on väga ilusad
Suur tänu! Ilusad sõnad teevad rõõmu ja annavad jõudu.
miks me ei saa mitte kedagi päästa?
See oli hõllanduslik sügis, kuldne sügis
Mats Traat "Rippsild"
mu keha unustanud su puudutused ja meelest läinud ihu lõhn pilku vaevu meenutada suudan maitset huultelt viimas mereõhk sel päeval mil enam miskit meenutada sinust suuda mõistan kuis jumal hoidnud mind on väära eest
lihtsad ilusad hetked mil tunded hingavad pisaratega
suhte abc
me ei saagi kokku saada sest meie vahel on rüütli tänava räämas pink karge sügisõhk ja hunnik kotte
kolmapäeva õhtul kivis jesse eisenberg kinos veidi liiga hea on olla
aga kui see ei ole luuletus siis mis asi see on, appi
sa oled mul esimene kes ei ole andnud valu millest kirjutada luuletus aitäh
mineviku varjudest suhetest on ükskõik kui kõnnime rutiinis igal päeval samus asjus öös pimedas üksinda uneta kui mõtted olla ei lase miks me ainult siis hoolime tahame tagasi igatseme raske on olla tavapärane koos surematute muredega
koos kuuga saan käia ja sinuga saame joosta männiokkad varbaid torkimas ainult sinuga kuldse valguse poole
ära harju kevadega ega minuga
me kumbki ei ole tulnud et jääda
kui hakkab sadama vihma või lund või... mis või kes saab märjaks esimesena
koos kuuga saan käia ja sinuga saame joosta männiokkad varbaid torkimas ainult sinuga kuldse valguse poole