Jolana
DEAR READER
Sade Olutola

if i look back, i am lost
Keni
wallacepolsom

ellievsbear
cherry valley forever
we're not kids anymore.
will byers stan first human second
Mike Driver
"I'm Dorothy Gale from Kansas"

#extradirty

No title available
occasionally subtle
2025 on Tumblr: Trends That Defined the Year
$LAYYYTER

Love Begins
trying on a metaphor

Discoholic đȘ©

Andulka
seen from Germany

seen from United States
seen from Saudi Arabia
seen from Malaysia
seen from United States

seen from Germany

seen from United States
seen from United States
seen from United States
seen from United States

seen from United States
seen from United States

seen from United States
seen from United States
seen from United States
seen from United States

seen from United States

seen from Malaysia
seen from Indonesia
seen from Finland
@limamike-blog
Jolana
it really is.
Whoâs taking pictures of the guy taking pictures?
Jon Contino
Down the hatch I say!
Which one is Pink?
Jon Contino
great style
Most sense anything has ever made
Smug pug
A useful skill to know. When you're saying 'yes' to others, make sure you're not saying 'no' to yourself.
Kui tahad nÀrida, siis kasvata hambad.
Möödunud suvel veetsin ĂŒhe huvitava Ă”htupoole autos sĂ”ites PĂ€rnu lĂ€histele sĂ”pradele jĂ€rgi. Nad olid jaanipĂ€evaks kuhugi randa sĂ”itnud juba paar pĂ€eva varem ning seal telgid pĂŒsti pannud. Enne kui alustan autosĂ”idust rÀÀkimisega, siis meenutan veidi kuidas ma autole ĂŒldse jĂ”udsin. Teen vĂ€ikese visuaalse jutustuse sellest.
Samal ajal kui Hindrek ja teised olid PĂ€rnu kĂ”rval rannas, olin mina Adelega Hiiumaal hipi elustiili nautimas. Isegi oma parimate pingutustega ei suutnud ma kahjuks midagi nautida. Ainuke asi, mida ma tundsin, oli ĂŒks korralik mĂŒrgitus, mille sain pĂ€ev enne PĂ€rnus SWĂRKIT-i peol, kus mina ja Timmu natuke plaate kruttisime. AitĂ€h Paula ja Merily, et andsite mulle selle tuusa SWĂRGi, mida pildil kannan.
Adelega koos oli tore aeg.
JĂ”in kellegi punast veini ja mĂ”ned klĂ”ksud viina peale, mida baaridaam peo lĂ”pus tungivalt peale sundis. Ăhtu jĂ€tkus mĂ€lestustega, mida enam ei mĂ€leta. Hommik algas ilusti aga jĂ€tkus raskustega. Siin ma ĂŒritan hapus olukorras olla ĂŒllatavalt normaalne.
PĂ€ev loksus edasi ning istusime Adelega Haapsalu bussile. Meil oli sealt vaja edasi pÀÀseda sadama bussile, mis lahkus 10 minutit pĂ€rast meie saabumist. Haapsalus toimus parajasti vĂ”idupĂŒha paraad ning busside liikumine oli ĂŒmber korraldatud niimoodi, et keegi ei teadnud mitte midagi. Jooksime tulemuseta edasi tagasi kahe erineva bussipeatuse vahel. Ăks abivalmis ja tore bussijuht viskas meid Ă”igesse peatusesse. Tundsin end nagu oleksin vĂ€ga suures taksos. Saime lĂ€bi Ă”nne bussi peale.Hiiumaal nautisin sellist vĂ€rsket Ă”hku, mida ainult saare inimesed tunda saavad. Taavi nĂ€itas meile ta isa ehitatud ökomaja, mis toimib tĂ€iesti iseseisvalt. Tasuta elekter ja kĂ”ik muu on vĂ€ga loodust sÀÀstev. Esimese pĂ€eva Hiiumaal veetsin voodis ning suutsin alles Ă”htul inimesena tunda. JĂ€rgmine pĂ€ev oli aga palju ilusam.
Mu rasta teisik
Istusin mitu tundi ĂŒhel easy-chairil meditatsioonitaolises olekus ning nĂ€gin miskit vĂ€ga huvitavat. Mind pealuvad teaduslikult seletamatud fenomenid ning kui mul endal tekib vĂ”imalus nĂ€ha maailma kellegi teise silmade lĂ€bi, siis ma kindlasti vaatan. Seal ma olin, pikutasin kinniste silmadega ning jĂ€lgisin ĂŒmbritsevas pimeduses igasuguseid heledaid liikuvaid olluseid. Ma eeldan, et need on aju enda tekitatud kuna ta ei oska pimeduses silmadest tulevat infot korralikult kodeerida kuna tal pole midagi kodeerida. Istusin seal lihtsalt teadmisega, et mul pole kohustusi, vajadusi, muresid ja probleeme kuna olin vaid hetkes ja hetk andis mulle selleks voli. Pimedus hakkas ajapikku aina heledamaks minema kuni lĂ”puks mul ununes teadmine, et kinniste silmadega inimene ei nĂ€e. Hakkasin mĂ€rkama avanevaid auke. NĂ€gin ĂŒht kaunist siniste silmadega blondi naist, nĂ€gin ĂŒlikonnas meest minuga kĂ€tt surumas ning nĂ€gin pruuni seina ÀÀres seisvat uhket vanaisa kella ning kell oli kolm. Neid kolme pilti nĂ€gin eri aegadel, sest kohe kui ma fokuseerisin mingi mĂ”tte, siis pilt kadus Ă€ra. Ma ei oska midagi peale hakata selle informatsiooniga. Kes teab, ehk nĂ€gin oma naist, potentsiaalset klienti ning kella oma kabinetis? Unistada on kindlasti tore, aga ĂŒhest hetkest pead vĂ”tma end kĂ€tte ja nende unistuste poole töötama hakkama ning aru saama, et su edu taga oled ainult sa ise.
Olin Hiiumaalt tagasi tulnud ning ĂŒks motikamees ja ta naine viisid mu hÀÀletama. Adele lĂ€ks pealinna koju ning mina tĂ”stsin nĂ€pu pĂŒsti ning selg suunaga PĂ€rnu poole. 'Kui nĂ€rida tahad, siis kasvata hambad' ĂŒtles mulle Mikhail, kes oli tore Peterburist pĂ€rit koduelektroonika firma mĂŒĂŒgijuht ning ĂŒhtlasi ka tĂŒĂŒp, mu tee ÀÀrest peale vĂ”ttis. Mees pani mind mĂ”tlema miks inimesed suitsetavad; miks mĂ”ned inimesed naudivad kurjust; kes vĂ”idab sĂ”dadest ning kes kaotab; kuidas teistesse suhtuda; kuidas mĂ€rgata headust. Ma olen mĂ€rganud end naeratamas inimesele, kes neiule vĂ”i vanemale inimesele trammis istet pakub trammi, ma tunnen kaasa inimesele, kes sĂŒĂŒtab sigareti kuna ta tegelikult ei tea miks ta suitsetab. Me rÀÀkisime sĂ”dadest ja minevikust eestlaste ja venelaste vahel. Ta tegi mulle selgeks kuidas mingi Ă”elus sunnib mehe jĂ€tma oma perekonna maha, et minna sĂ”dima teiste meeste vastu, kes samamoodi jĂ€tsid oma perekonnad koju kirstu vĂ”i vĂ€hemalt vaimselt vigastatud mehi ootama. See Ă”elus tuleb kĂ”rgemalt, mitte nende meeste endi seast, kuid see ei tee neid ka sĂŒĂŒst puhtaks. Nad on kĂ€sualused, kuulekuse keti lĂŒlid. Ta ĂŒtles, et inimesed peavad leidma enda seest julguse, et ebaĂ”igluse vastu seista. See kuidas ta seda rÀÀkis jĂ€ttis mulle kindlasti sĂŒgava mulje. SĂ”itsime mööda maanteed ja nĂ€itas kui palju on meil maad jagada ilma et oleks vaja selle nimel vĂ”idelda ning ma vaatasin aknast vĂ€lja ja ĂŒmberringi laius lihtsalt puhas loodus. Mikhail ĂŒtles, et sĂ”da on Ă€ri ning sellest rikastuvad ainult kitsas ring inimesi aga laastab ja lĂ”hub mitmete elud jÀÀdavalt. Seda ei ole vaja mitte kellelgi. Ta ĂŒtles midagi mida Tenzin Gyatso oli öelnud, 14s Dalai Laama. Kuna mu vene keel on keskpĂ€rane, siis sĂ”nastan veidi enda arusaama jĂ€rgi mida ta ĂŒtles. "Me elame Ă”nnelikult, sest seda me siia ilma tegema tulnud oleme. Ma ei tea, kas universumil kĂ”igi oma galaktikate, tĂ€htede ja planeetidega, on mingi suurem tĂ€hendus, aga selge on see, et meie inimesed siin planeedil elavad selle nimel, et neil oleks Ă”nnelik elu.
Me jĂ”udsime PĂ€rnu lĂ€histele ja otsisime kohta, kus mu sĂ”brad telkisid. Selleks lĂ€ks meil Mikhaliga kuskil 30 minutit, aga lĂ”puks leidsime. See mees tuli Peterburist autoga Tallinna ning tahtis kĂŒlastada Eestimaad, sest ta oli kuulnud, et see on ilus koht ja siin on toredad inimesed. Talle soovitati kindlasti nĂ€ha PĂ€rnut suvisel ajal ning ma ise soovitasin saartele ka minna. Kui ma teda tutvustasin oma sĂ”pradele, siis nad ĂŒtlesid viisakalt tere. Kui aga Mikhail lahkus, siis keegi ĂŒtles: "Varsti tuleb see Mihkail tagasi ja annab meile kĂ”igile nuga."
Eilsel peol kus muusikat mĂ€ngisin kuulsin Krista Lensinit kasutamas ĂŒht vana elutarkust "NĂ€ita mulle oma sĂ”pru ja ma ĂŒtlen sulle, kes sa oled."
Ma poleks osanud arvata, et see pilt oli tehtud nÀdal aega enne mu viimast suitsu.
How to quit stalling and begin finishing.
Would you have hated school a little less if you knew that there were teachers like that out there? I know he strikes as a little aggressive, but you should really check out his other works.
Imagine you had your last thought of self-doubt and inadequacy and you would live accepting yourself as you are. How can you be perfect, when there are nearly endless possibilities for you to not be. Give yourself a moment to think over that thought.
This is the kid I am going to be proud to call my son. How about you?
Picture yourself with the girl of your dreams. What is she like?
What could it be?
http://youneednothing.com/