Tubli algus, aga pikk tee on veel minna
Umbes pool aastat on Prüginutt teinud aktiivset teavitustööd Vibu 3/5 korteriühistus, nii ühistu Facebooki ja Google meililisti kaudu kui ka füüsiliselt, prügimajas ja Kalamaja päevade ajal Prüginuti mängu korraldades.
Prüginuti statistika kokkuvõtetest on näha, et kolmandik majaelanikest on koduse pakendite jm prügi liigiti sorteerimisega kaasa tulnud. Usun, et paljud neist olid usinad prügi sorteerijad juba enne Prüginuti tulekut (siis bio ja vanapaber) ning pakendite sorteerimise võimaluse lisandudes tulid nad ka selle uuendusega kaasa. Samas on minult küsitud lisainfot ja juhendeid koduseks kasutamiseks, mis viitab just sellele, et lisandunud on ka mõned, kelle jaoks prügi liigiti sorteerimine on uuem teema. Selle üle on mul vaid hea meel!
Olmeprügi mahud on aga jätkuvalt kolossaalsed! Iga nädal jääb meie majaelanikel 6000 liitrit segaolmejäätmeid sorteerimata (vastab 7.5 konteineritäiele prügile nädalas, 800L konteinerite puhul), mis moodustab 2/3 kogu meie maja prügist. Et saavutada olulisemat muudatust inimeste harjumustes tundub mulle, et vaid kohapealsest ergutustegevusest jääb väheks.
Vaja oleks:
- Laiaulatuslikumast selgitustegevusest. Selgitustegevus teemadel: miks peaks pakendeid, vanapaberit, bio- ja ohtlikke erald sorteerima; mis kasu saab sellest indiviid (nt odavam toode, madalamad kulud, keskkonnahoid) ; mis kasu on sellest teistele osapooltele; kas ja kuidas erinevate materjalide taaskasutamine aitab resursse säästa jne. Hetkel on avalikul tasemel kõlavat teavitust väga vähe (mõni üksik pressiteade aeg-ajalt). Prüginutt on sel teemal paar infokillukest avaldanud, ent enne kui selgitussõnumid ei jõua inimeseni tema töökoha, meedia ja sõprade kaudu, ei toimu suuremat harjumuste muutust.
- Sõnumite kordineeritust eri (riigi-)organisatsioonide vahel. Juhtusin suvel rääkima ühe väikse omavalitsuse keskkonnainspektoriga, kes väitis, et tetrapakendite loputamine ja pakendina sorteerimine ei ole mõttekas, kuna vee tarbimise kulud on liigsed. Olin üllatunud, kuuldes sellist argumenti, sest TVO, Tallinna Jäätmekeskuse ja Ragn-Sellsi juhendites antakse juhiseid pakendite (s.h. tetra pakendite) loputmiseks, et neid saaks pakendjäätmetena ära visata. Liiatigi käis sel konkreetsel juhul jutt maal jäätmete sorteerimisest, kus vesi tuleb oma kaevust. Kuidi prügivedu on kohalike omavalitsuste teema, kas ei oleks abi riiklike jt peamiste prügi sorteerimist koordineerivate organisatsioonide vahel põhipunktid kokku leppida ja selgelt kommunikeerida?
- Sorteeritud jäätmete rahaline väärtustamine. Hetkel on vanapaberi ja segapakendite liigiti sorteerimise soodustamiseks nende prügiliikide äravedu kliendi jaoks tasuta (eeldusel, et on sorteeritud õigesti). Risk, et keegi kogemata viskab valet liiki prügi valesse konteinerisse on suur ning sel juhul maksab ühistu topelt! Väikese rahalise säästu tõttu ja arvestades teavitustegevusele kuluvat aega, ei tasu pahatihti suurematel ühistutel jäätmete liigi sorteerimise edendamisesse panustada. Kui aga õigesti sorteeritud jäätmed on tõesti väärtuslikud sisendid tööstusele, siis miks mitte kaaluda süsteemi, kus segapakendite, vanapaberi ja ka biojäätmete liigiti sorteerimisel korteriühistu hoopis teenib raha? Nt 800L konteineritäis õigesti sorteeritud pakendijäätmeid on 2 eurot, vanapaber 1 eur jne. Vaadates, kui edukas on pandipakendite süsteem, siis usun, et vaid koduse sorteerimise eest inimestele õiglast tasu makstes ja ühistule sorteerimisega tekkivaid lisakulusid minimeerides suudetakse oluliselt suurendada liigiti sorteeritud jäätmete hulka.