Urtica dioica L., Urticaceae
Isanõges, kanepnõges, nogulane, nokkelas, nõeksed, nõken, paenõges, supinõges, suur nõges, tulinõges, vanapoisimusutaim jne
Common nettle
Kõrvenõges kasvab kõnnustutel elamute ümbruses, prahtpaikadel, tarade ääres, karjamaadel ja ka kuivades lodumetsades.
Ravimina kasutatakse taime lehti, mida korjatakse õitsemise ajal, juulist septembrini.
Nõgese lehti kasutatakse vitamiiniallikana, maksavahendi allokooli ja astmavastase Traskovi mikstuuri valmistamiseks. Viheldakse nõgesega reumaatiliste valuda puhul. Rahvameditsiinis kasutati ka juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks.
Kirjeldus
Kõrvenõges kasvab kõnnustutel elamute ümbruses, prahtpaikadel, tarade ääres, karjamaadel ja ka kuivades lodumetsades.
Ta on mitmeaastane rohttaim, 30-150cm kõrge, oksise juurestikuga.
Vars on püstine, lihtne, neljakandiline, samuti nagu kogu taim kattunud lühikeste harjaskarvade ning pikkade kõrvekarvadega.
Lehed vastakud, rootsulised, munajad või piklikud, hallikasrohelised, pikalt teritunud tipuga, alusel südajad või ümardunud, servast jämesaagjad.
Taim on kahekojaline; isasõisikud püstised, pöörisjalt asetunud lühikeste külgokstena; emasõisikud pikemate külgokstena, valminult rippuvad; kõik õisikud pikemad kui nende raod.
Õitseb juulist septembrini. Esineb Eesti NSV-s kõikjal.
Ravim
Ravimina kasutatakse kõrvenõgese lehti - folia Urticae. Aiaumbrohuna kasvava raudnõgese (Urtica urens L.) lehed ei kõlba droogiks.
Lehti kogutakse taime õitsemise ajal. Pärast õitsemist kaotavad lehed enamiku oma toimeainetest. Kõige otstarbekohasem on kinnastatud käega tõmmata lehed varrelt maha, alates ladvast.
Võib ka nõgesed maha niita, lasta närbuda ja siis lehed maha roobitseda. Närbunud nõgesed ei kõrveta.
Lehti kuivatatakse varjus heas tuuletõmbuses õhukese kihina, kuni nad hakkavad murduma.
Säilib tarvitamiskõlblikuna kolm aastat.
Droogiks on tumerohelised, roosteplekkideta lehed omapärase lõhnaga ning mõrkja maitsega. Nende hulgas ei tohi olla õisi ja varsi. Viimastes leiduv pigment ei ole lehtedele omase punasrohelise värvusega ja vähendab droogi kvaliteeti.
Droogis on lubatud niiskust kuni 14%, 3mm2 suuruste avadega sõela läbivaid purunenud lehtede osi alla 5%, pruuniks ja mustaks muutunud lehti kuni 5%, orgaanilisi lisandeid mitte üle 2%; tuhajääk üldiselt kuni 20%.
Droog sisaldab kuni 50mg% karotiini (A-provitamiini), C-vitamiini (kuni 600mg%), K-vitamiini (400 bioloogilist ühikut), B2-vitamiini, pantoteenhapet, klorofülli 2-5%, natuke parkaineid ja orgaanilisi happeid.
Droogi kui vitamiinirikast ravimit kasutatakse leotisena ja vedelekstraktina kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksu tõkestamiseks. Nõgese vedelekstrakti määratakse sageli koos raudrohu vedelekstraktiga, mis on mõjuvam.
Tee valmistamiseks tuleb võtta 15 grammi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta. Teed võetakse 3 või 4 korda päevas, 1 supilusikatäis korraga. Tee asemel võib võtta 25-30 tilka vedelekstrakti pool tundi enne söömist.
Toimed
Nõgeselehed kuuluvad mitme ravimtee, näiteks polüvitamiintee koostisse. Peale selle kasutatakse neid maksavahendi allokooli, astmavastase vedeliku Traskovi mikstuuri jne valmistamise.
Nõgesevanne tehakse ja nõgesega viheldakse reumaatiliste valude puhul, sest värske kõrvenõgese näärmed sisaldavad sipelghapet.
Rahvameditsiinis kasutati kõrvenõgese keedist juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks.
Lehtedest saadakse klorofülli, mida kasutatakse farmaatsia- ja toiduainete tööstuses kui kahjutut rohelist värvainet. Klorofüllil on ka raviv toime. Välispidiselt kasutatuna soodustab haava kudede epiteliseerumist, sissevõetuna ainevahetust.
Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et ergutada neid munema.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Koirohi kasvab kuivadel rannaniitudel, liivikutel, karjamaadel, sagedamini aga õuedes, tarade ääres ja kõnnustutel kas metsikult või metsistunult.
Seda kogutakse õitsemise eel, juunis-juulis; kuivatatakse varjulises kohas.
Koirohtu kasutatakse tinktuurina esmajoones söögiisu tõstmiseks, maomahla ülihappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks, halva suuleha kaotamiseks, kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ja ainevahetushäirete ravimisel.
Selle tarvitamisega ei tohi liialdada, sest ta võib esile kutsuda lihasekrampe, peapööritust, närvihäireid jne.
Kirjeldus
Koirohi kasvab kuivadel rannaniitudel, liivikutel, karjamaadel, sagedamini aga õuedes, tarade ääres ja kõnnustutel kas metsikult või metsistunult.
Ta on mitmeaastane rohttaim, puitunud juurikatega.
Vars on 40-60cm kõrge, püstine, oksine, hästi lehistunud.
Lehed on kaheli- või kolmeli-sulglõhised, süstjate tömpunud tippudega, siidbiltjad, lõhnavad, mõru maiguga, alumised rootsulised, ülemised rootsutud.
Õied kollased; putkõied mõlemasugulised, servas vaid emasõied väljaulatuvate emakasuudmetega. Korvõisikud peaaegu kerajad, lühiraolised, enamasti longus, paljude hulgaõieliseks pööriseks koondunud nuttidega.
Õitseb juulist septembrini. Eesti NSV-s esineb metsikult harva (vahel mereranniku liivikutel), sagedamini aga kultiveeritavana aedades.
Ravim
Ravimina kasutatakse taime ladvaosa koos lehtedega - herba Absinthii, aga ka lehti- folia Absinthii. Koirohtu kogutakse õitsemise eel, juunis-juulis; kuivatatakse varjulises kohas.
Droogi moodustavad ladvaosad pikkusega kuni 25cm, kusjuures korvõisikute läbimõõt kuni 4mm. Lõhn aromaatne, eriti hõõrumisel, maitse väga mõru.
Niiskust võib droog sisaldada kuni 13%, pruune ja kollaseid leheosi mitte üle 3%, varreosi läbimõõduga üle 3mm kuni 3%, mineraalaineid kuni 1,5%; soolhappes lahustamatu tuhajääk peab olema alla 3%.
Droog sisaldab mõruaine glükosiide absintiini ja anabsintiini umbes 0,5%, eeterlikku õli 0,5-2%, artemisetiini (flavonoid), vähesel hulgal parkainet, vaiku, õun- ja merivaikhapet, fütontsiide, C-vitamiini (0,12-0,54%, arvestatuna kuiva taime kohta), karotiini.
Eeterlik õli sisaldab asuleene ja on seetõttu rohekas-sinine. Asuleenid tekivad destilleerimisel mõrudest glükosiididest. Vaheproduktina on avastatud artabsiin, mis destillatsioonil hamasuleeniks muutub. Eeterlik õli on tujüülalkoholi ja tujooni sisalduse tõttu mürgine.
Toimed
Koirohi kuulub teaduslikult tunnustatud ravimtaimede nomenklatuuri, on aga tuntud ka rahvameditsiinis kui mitmekülgse toimega vahend.
Teda kasutatakse tinktuurina esmajoones söögiisu tõstmiseks, maomahla ülihappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks, halva suuleha kaotamiseks, kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ja ainevahetushäirete ravimisel.
Ei ole soovitatud tarvitada pikaajaliselt suurtes annustes nn. koirohuviinana, sest see võib esile kutsuda närvihäireid.
Koirohtu kasutatakse ka teena (i teelusikatäis kuivatatud koirohulehti 2 klaasitäie keeva vee kohta).
Koirohu tarvitamisega ei tohi liialdada, sest ta võib esile kutsuda lihasekrampe, peapööritust jne.
Koirohi kuulub ka söögiisutee koostisse (koirohuürti 8 osa, raudrohuürti 2 osa); valmistamiseks võetakse 1 teelusikatäis ürdisegu 2 klaasi keeva vee kohta. Lastakse jahtuda, kurnatakse ja võetakse 2 või 3 korda päevas 1 spl veerand või pool tundi enne söömist.
Apteekides on müügil mitmeid preparaate, mille koostisse kuulub koirohi: koirohutilgad - tinctura Absinthii, koirohu ekstrakt - extractum Absinthii spissum, mõrutinktuur - tinctura amara, mõru tee - species amara.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Hiirekõrv kasvab umbrohuna mitmesugustel paikadel, sagedamini elamute ja muude hoonete ümbruses, põllul vilja hulgas, teede ääres, varemetel jne.
Ravimina kasutatakse taime ürti.
Hiirekõrva ürti kasutatakse leotisena või vedelekstraktina emakaverejooksude puhul tungaltera ekstrakti asendajana. Sünnitusabis tugevdab emakalihaste kokkutõmmet. Vähendab arteriaalset vererõhku, ahendab perifeerseid veresooni. Tarvitatakse ka nina- ja kopsuverejooksude korral ning vereringe- ja ainevahetushäirete raviks.
Hiirekõrva kogutakse maist septembrini.
Kirjeldus
Hiirekõrv on üheaastane rohttaim, 10-40cm kõrge. Kasvab umbrohuna mitmesugustel paikadel, sagedamini elamute ja muude hoonete ümbruses, põllul vilja hulgas, teede ääres, varemetel jne.
Vars on enamasti üksikult, püstine, lihtne või ka oksine, paljas või alumises osas karvastunud. Alumised lehed sagedamini kodarikuna, piklikud, kitsad, leherootsuks agenevad, jahumatud, terveservalised või hõlmised, sulglõhised, jagused, üldse väga mitmekujulised; varrelehed samasugused, kui enamasti rootsutud; kõik lehed kattunud kas liht- või tähtkarvadega. Kroonlehti 4, valged, kuni 3mm pikad, äraspidimunajad, lühikese pinnukesega; tupplehed munajad, valge nahkja servaga; õied pikaraolised, hõreda kobarana.
Vili - kolmnurkne äraspidisüdajas kõdrake. Seemned rohkearvulised, helepruunid, siledad.
Õitseb aprillist oktoobrini, vahel isegi hiljem, kui on sooje ilmu. Esineb Eesti NSV-s kõikjal.
Hiirekõrva korjatakse õitsemise ajal kogu suve kestel, kuid silmas pidades, et ürdis ei oleks palju küpseid vilju ega jahukastest nakatatud lehti. Taim tõmmatakse maast juurtega välja; juured lõigatakse ära, ülemised osad puhastatakse mullast ja kuivatatakse varjulises kohas hea tuuletõmbuse juures õhukese kihina. Pärast kuivamist eraldatakse riknenud või jahukastesed osad. Lõhn nõrk, maitse mõrkjas. Säilib tarvitamiskõlblikuna kuni 3 aastat.
Ravim
Ravimina kasutatakse taime maapealset osa, ürti - herba Bursae pastoris.
Droog peab säilitama peaaegu värske taime värvuse; niiskust võib sisaldada mitte üle 13%, ekstraktiivaineid 16%, kõrvalisi orgaanilisi ja mineraalaineid minimaalselt, kuid tuha üldjääk võib olla kuni 10%.
Droog sisaldab K-vitamiini, koliini ja atsetüülkoliini ning rohkesti kaaliumi (tuhas 40% K2O), mis tõenäoliselt toimivad verejooksu sulgevalt. Peale nende leidub droogis ramnoglükosiidi hüssopiini, parkaineid, orgaanilisi happeid, C-vitamiini.
Toimed
Hiirekõrva ürti kasutatakse leotisena või vedelekstraktina emakaverejooksude puhul tungaltera ekstrakti asendajana. Sünnitusabis tugevdab emakalihaste kokkutõmmet. Vähendab arteriaalset vererõhku, ahendab perifeerseid veresooni. Tarvitatakse ka nina- ja kopsuverejooksude korral ning vereringe- ja ainevahetushäirete raviks.
Annused:
vedelekstraktina - 20 kuni 25 tilka korraga
teena - 10 grammi kuiva droogi klaasitäie keeva vee kohta; sellest võtta supilusikatäis kuni 3 korda päevas.
Kasutatakse ainult arsti ettekirjutusel.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
