Monterey Bay Aquarium

titsay
ojovivo
Interview Vampire Daily
Cookie Run:Kingdom Official!
Fai_Ryy
let's talk about Bridgerton tea, my ask is open
Noah Kahan

❣ Chile in a Photography ❣
One Nice Bug Per Day

if i look back, i am lost
macklin celebrini has autism
$LAYYYTER

No title available

tannertan36
KIROKAZE
No title available
art blog(derogatory)
Cosimo Galluzzi
h

seen from United Kingdom
seen from Vietnam

seen from United States

seen from Malaysia
seen from Brazil

seen from Spain

seen from Singapore
seen from Georgia
seen from United States
seen from United States

seen from Malaysia

seen from United Kingdom
seen from Iceland

seen from China
seen from United States
seen from United States
seen from United States

seen from United Kingdom
seen from Italy

seen from United Kingdom
@vennaskond-muusika
Vennaskond- “Surm Pariisis”
Surm Pariisis sügiseses pargis, minna taeva hallamärjalt maalt. Veel on aega ümbrikule margid, saata kirju, kuni saata saab. Mõned öised tunnid veel on vaja, valge paber, mustad kirjaread. Lammutatud tänavad ja maja, aadress ikka endine, sa tead. Keegi sinu ümbrikuid ei ava, telefonist kostab vaikiv toon. Vahel tundub: kõik on justkui sama, pisut tuhmim on ehk elujoon.
Aga praegu võõra linna tuled säravad ja säravad veel siis, kui sa täna hommikul ka sured linnas, mille nimi on Pariis.
Surm Pariisis sügiseses pargis, minna taeva hallamärjalt maalt. Veel on aega ümbrikule margid, saata kirju, kuni saata saab. Juua kohvi, veini küünlavalgel, lukshotellis veeta viimne öö. Mälestada ennast, pisar palgel, võtta kohvrist püstol, käsitöö.
Vennaskond 199993. Vaenlane ei maga
Vennaskond 1993.
Vennaskond- ”Loss Taivalkoskis”
Tuled, kui tuled ja laternais tuled tuisu käes süütan, et näeksid sa teed. Purskaev mu eesõues hange all magab. Akende tagant ma vaatan alleed. Põhjatuul vinge. Poeb külm minu hinge. Õhk värvub siniseks, ahjud on jääs. Tuhandeid aakreid on valgesse maetud. Härmaga kaetud on kohver su käes.
Talv sinu süles. Ja treppidest üles lonkab mu muldvana teener livrees. Teatab su nime. Kui enam ei looda, näen, et mind oodatas seisad fuajees. Keerleme tantsides. Hõljudes valssi Veingi on jäätunud, ent tunded ei jahtu. Vaikivad lahkunud ristide all. Baldahhiinvoodi.
Meil tisk laulab oodi akende all mu magamistoas. Lükkame kõrvale metsloomanahad. Nii, nagu tahad, sind võtan su loal. Anna, suudle mind veel! Tuul tuiskab kinni su jäljed alleel. Anna, on algamas ball. Vaikivad lahkunud ristide all.
Vennaskond - “Lend”
Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU. Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu õed on seismas tänavanurkadel, pakkumas end, kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jõed Ja ALGAB TAEVASSE, TAEVASSE VIIMANE LEND. Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU.
Vennaskond- "Jumal kaitse vennakonda"
Täna meil on AEGA meil on RAHA meil on TÜDRUKUD ja PIND Täna KUI ma olen PURJUS ma EI KARDA KINDLALT SUUDLEN SIND Minutitest saavad tunnid meie jaoks ei tule päevi kus Kellelegi pole vaja meid ja meie tagaigatsust! Ärge valetage isad ära hoia kinni ema mind Need ei ole halvad sõbrad see on minu Vennaskond ja ring Me ei küsi mida tohib armastus on kõikelubav vist JUMAL KAITSE VENNASKONDA JA NEED PÄEVAD VÄÄRT ON ELAMIST!
Vennaskond - “Lend”
Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU. Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu õed on seismas tänavanurkadel, pakkumas end, kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jõed Ja ALGAB TAEVASSE, TAEVASSE VIIMANE LEND. Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU.
Vennaskond - “Depresiiv-manikaalne psühhoos”
Kui nägin Sind, lootsin, et Sina ehk JÄÄD, sest Sul olid pilkavalt helkivad SILMAD! Põlglik naeratus huulil ja taskutes käed, Sa olid sest üle ja mitte siit ilmast!
Kuid lähed ja lähed, sest läbi mind näed. Sest reetsin end Sulle ma HULLUSEHOOS. Nii pidigi minema, minuga jääb MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSÜHHOOS MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSÜHHOOS
Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et sina ei hooli kui aimad või näed, sellest üle või ümber ei saa, ega ilma. Ma olen nii loodud ja nõnda see jääb, NÕNDA SEE JÄÄB!
Kuid lähed ja lähed, sest läbi mind näed. Sest reetsin end Sulle ma hullusehoos. Nii pidigi minema, minuga jääb MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSÜHHOOS MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSÜHHOOS
MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSÜHHOOS
Vennaskond - “Mul oli üks plika”
Mul oli üks plika kel lund sadas silmis Nii pehmelt nii rahus ja huuled tal olid Nii pehmed nii soojad ja ise ta oli Nii pehme nii soe nii pehme nii soe! Lõputa tali on tulemas taevast Lõputa helbeid on silmade sees Ei sealt ei peegeldu mured ei vaevad Lund heljub rahus neis unedes!
Vennaskond- "Valguse võimendamine ergutatud kiirguse abil“
Võib laserikiir niidist Veel peenem olla tead Ning galliumarseniidist Sa maalid roosaks sead Ja laboris on pime Sööd infrapunast lund Ja pole mingi ime Kui tulnud on su tund Ja sead end minekule Nüüd seavad nad või näis Siis korda aje tule Ning ta on kiirgust täis Jah korda oma tahet Nad saadavadki veel Pead üleval me pahet Siin pargis siin alleel
Vennaskond- "Nad läksid öös"
Nad läksid öös, kui Maailm oli pime. Ees lõõmas rinne, kõikjal hiilis surm. Neilt võeti armastatud tüdrukute hurm, sai neile hauaks kaevik, laas või nurm, kuid ellujäänud läksid elu nimel. Nad murdsid öö, mis inimkonda muljus. Aeg mälestab neid langetatud päi. Jäi nendest meile päranduseks uljus ja elurõõm kui sööstva troika kuljus ja vabadus ja õiglus meile jäid… Kuid sina praegu aralt kõnnid mööda, kui kuskilt baarist tuigub räme laul või välgatab kasteedi ülbe raud… Tea: kuigi inimest seal maha just ei lööda – kas seal ei mõrva keegi meie au? Sa lähed mööda, siis kui tsehhis meister pool võõrast palgast oma tasku lõi. Sa lähed mööda, mõeldes: mis mul teistest, ja õlgu kehitad (mis mina teha võin!) – just, kuigi sinule ei kuulu nende võim. Sa lähed mööda siis, kui juttu ausat peab riigipooldamiseks keegi taas, kui abivalmilt, põlvitamas lausa on moodne tõusik tänuks ta ees maas, ja kordad lollilt: "Igandite saast…" *Me aeg on vaikne. Vaikselt leiba teenid. Kas tõesti, sõber, ongi kõik vaid see?… On taskus raamat. Selle peal Bakunin. – Meid usaldati kaitsm ta ideed.
Vennaskond- "Mängib dzäss"
Mängib dzäss nukrat põhjamaa tangot väiksel poodiumil laudade ees. Veidi tuikudes poisi käevangus minust möödud sa fuajees.
Sinu kleidil on väsinud luiged, oled ise kui väsinud luik. Mitmed pilgud sind saadavad muigel, pahvak naeru on trompetihuik.
Üle õla mulle silma veel teed sa, ülemeelik sa pole vaid teest juues konjakit, õhtu said veeta, lähed ööd veetma konjaki eest.
Su sõbrannasid kadedus vaevab, sest sul ikka ja alati veab. Neid sa homme taas lohutad naerdes: eilse kallima nime ei tea!
Kord ma tantsisin sinuga tvisti, nagu tantsind on paljudki siin. Sinus mõistmatuks jäi mulle miski, mida sinult ei küsinud siis:
Kui sind keegi kord tantsima palub ja sa tunned, et võpatab hing nii, et magus ja igatsev valu päeval-ööl saadab piinavalt sind;
Ning see igatsus püsib ja püsib, sa ei märkagi ühtegi teist, mida vastad sa talle, kui küsib: Kuidas elanud oled, mu neid?
Ma ei moraaliapostel, pole armunud poisina turd Siiski jutt sinust minuni kostev nagu sõbrale kuulda on kurb.
Paljud mehed sind hüüavad: Kompvek! Mina visalt sus inimest näen. Ma ei taha, et valjult kui trompet saatma elus sind irvitus jääks.
Vennaskond- "Öösinine taevas"
Öösinine taevas. Ja selle all mustad suurte majade siluetid. Aknaruudud kollased, roosad, valged. Neoonreklaamide ketid.
Undab õhtune tänavamagistraal järjest autosid viies ja tuues. Seisan kõnniteel just nagu väikene poiss ülestõstetud kraega kuues.
Silmipimestav-ere on laternahelk masinatel, mis tulevad rodus. Neil, mis lähevad, stopptuled kumavad nii, et ma tunnen, nagu poleks mul kodu. *Tahaks nendega kaasa! ükskõik kuhu-kaasa! Väike poiss ei mõtle: ta tunneb. Miski tahab must välja, miski tahab must välja, aga kurk on kui suletud tunnel. Olen väike poiss, alles hakkan ma mõistma: kõik, mis tuleb, meil pimestab silmad. Tagatulesid nähes me tahame minna, aga siis juba jäimegi ilma.
Seisab väikene poiss nagu mõistmatu soov, juuksed sadadest tuultest kahus. Undab tuledes tänavamagistraal elu kivise linna rahus.