"I'm Dorothy Gale from Kansas"
YOU ARE THE REASON
$LAYYYTER
Claire Keane

Andulka
Doug Jones
â

Kiana Khansmith
đ
noise dept.
cherry valley forever
tumblr dot com
No title available
TMBGareOK. The Official They Might Be Giants tumblr
Fai_Ryy
Monterey Bay Aquarium

Love Begins
Game of Thrones Daily
I'd rather be in outer space đž
h
seen from Pakistan

seen from Australia

seen from Pakistan
seen from Bangladesh

seen from United Kingdom

seen from United States

seen from Malaysia

seen from T1
seen from Brazil

seen from Peru

seen from Japan

seen from United States

seen from United States

seen from France

seen from Philippines
seen from Bangladesh

seen from United Kingdom
seen from Russia
seen from United States

seen from Bosnia & Herzegovina
@vennaskond-muusika
Vennaskond- âSurm Pariisisâ
Surm Pariisis sĂŒgiseses pargis, minna taeva hallamĂ€rjalt maalt. Veel on aega ĂŒmbrikule margid, saata kirju, kuni saata saab. MĂ”ned öised tunnid veel on vaja, valge paber, mustad kirjaread. Lammutatud tĂ€navad ja maja, aadress ikka endine, sa tead. Keegi sinu ĂŒmbrikuid ei ava, telefonist kostab vaikiv toon. Vahel tundub: kĂ”ik on justkui sama, pisut tuhmim on ehk elujoon.Â
Aga praegu vÔÔra linna tuled sĂ€ravad ja sĂ€ravad veel siis, kui sa tĂ€na hommikul ka sured linnas, mille nimi on Pariis.Â
Surm Pariisis sĂŒgiseses pargis, minna taeva hallamĂ€rjalt maalt. Veel on aega ĂŒmbrikule margid, saata kirju, kuni saata saab. Juua kohvi, veini kĂŒĂŒnlavalgel, lukshotellis veeta viimne öö. MĂ€lestada ennast, pisar palgel, vĂ”tta kohvrist pĂŒstol, kĂ€sitöö.Â
Vennaskond 199993. Vaenlane ei maga
Vennaskond 1993.
Vennaskond-Â âLoss Taivalkoskisâ
Tuled, kui tuled ja laternais tuled tuisu kĂ€es sĂŒĂŒtan, et nĂ€eksid sa teed. Purskaev mu eesĂ”ues hange all magab. Akende tagant ma vaatan alleed. PĂ”hjatuul vinge. Poeb kĂŒlm minu hinge. Ăhk vĂ€rvub siniseks, ahjud on jÀÀs. Tuhandeid aakreid on valgesse maetud. HĂ€rmaga kaetud on kohver su kĂ€es.
Talv sinu sĂŒles. Ja treppidest ĂŒles lonkab mu muldvana teener livrees. Teatab su nime. Kui enam ei looda, nĂ€en, et mind oodatas seisad fuajees. Keerleme tantsides. HĂ”ljudes valssi Veingi on jÀÀtunud, ent tunded ei jahtu. Vaikivad lahkunud ristide all. Baldahhiinvoodi.
Meil tisk laulab oodi akende all mu magamistoas. LĂŒkkame kĂ”rvale metsloomanahad. Nii, nagu tahad, sind vĂ”tan su loal. Anna, suudle mind veel! Tuul tuiskab kinni su jĂ€ljed alleel. Anna, on algamas ball. Vaikivad lahkunud ristide all.
Vennaskond - âLendâ
Ja juba ammu on sĂŒĂŒdatud laternad öös, ma istun pargis, sĂ”pradeks tuttavad puud. Veel ĂŒmberringi on vaikus ja tĂ€htedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU. Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu Ă”ed on seismas tĂ€navanurkadel, pakkumas end, kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jĂ”ed Ja ALGAB TAEVASSE, TAEVASSE VIIMANE LEND. Ja juba ammu on sĂŒĂŒdatud laternad öös, ma istun pargis, sĂ”pradeks tuttavad puud. Veel ĂŒmberringi on vaikus ja tĂ€htedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU.
Vennaskond- "Jumal kaitse vennakonda"
TĂ€na meil on AEGA meil on RAHA meil on TĂDRUKUD ja PIND TĂ€na KUI ma olen PURJUS ma EI KARDA KINDLALT SUUDLEN SIND Minutitest saavad tunnid meie jaoks ei tule pĂ€evi kus Kellelegi pole vaja meid ja meie tagaigatsust! Ărge valetage isad Ă€ra hoia kinni ema mind Need ei ole halvad sĂ”brad see on minu Vennaskond ja ring Me ei kĂŒsi mida tohib armastus on kĂ”ikelubav vist JUMAL KAITSE VENNASKONDA JA NEED PĂEVAD VĂĂRT ON ELAMIST!Â
Vennaskond - âLendâ
Ja juba ammu on sĂŒĂŒdatud laternad öös, ma istun pargis, sĂ”pradeks tuttavad puud. Veel ĂŒmberringi on vaikus ja tĂ€htedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU. Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu Ă”ed on seismas tĂ€navanurkadel, pakkumas end, kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jĂ”ed Ja ALGAB TAEVASSE, TAEVASSE VIIMANE LEND. Ja juba ammu on sĂŒĂŒdatud laternad öös, ma istun pargis, sĂ”pradeks tuttavad puud. Veel ĂŒmberringi on vaikus ja tĂ€htedevöö, MIND KUTSUB TAEVASSE, TAEVASSE KOLLANE KUU.
Vennaskond - âDepresiiv-manikaalne psĂŒhhoosâ
Kui nĂ€gin Sind, lootsin, et Sina ehk JĂĂD, sest Sul olid pilkavalt helkivad SILMAD! PĂ”lglik naeratus huulil ja taskutes kĂ€ed, Sa olid sest ĂŒle ja mitte siit ilmast!
Kuid lĂ€hed ja lĂ€hed, sest lĂ€bi mind nĂ€ed. Sest reetsin end Sulle ma HULLUSEHOOS. Nii pidigi minema, minuga jÀÀb MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSĂHHOOS MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSĂHHOOS        Â
Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et sina ei hooli kui aimad vĂ”i nĂ€ed, sellest ĂŒle vĂ”i ĂŒmber ei saa, ega ilma. Ma olen nii loodud ja nĂ”nda see jÀÀb, NĂNDA SEE JĂĂB! Â
Kuid lĂ€hed ja lĂ€hed, sest lĂ€bi mind nĂ€ed. Sest reetsin end Sulle ma hullusehoos. Nii pidigi minema, minuga jÀÀb MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSĂHHOOS MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSĂHHOOS  Â
MINU DEPRESIIV-MANIKAALNE PSĂHHOOS Â Â Â Â Â
Vennaskond - âMul oli ĂŒks plikaâ
Mul oli ĂŒks plika kel lund sadas silmis Nii pehmelt nii rahus ja huuled tal olid Nii pehmed nii soojad ja ise ta oli Nii pehme nii soe nii pehme nii soe! LĂ”puta tali on tulemas taevast LĂ”puta helbeid on silmade sees Ei sealt ei peegeldu mured ei vaevad Lund heljub rahus neis unedes!
Vennaskond- "Valguse vĂ”imendamine ergutatud kiirguse abilâ
VĂ”ib laserikiir niidist Veel peenem olla tead Ning galliumarseniidist Sa maalid roosaks sead Ja laboris on pime Sööd infrapunast lund Ja pole mingi ime Kui tulnud on su tund Ja sead end minekule NĂŒĂŒd seavad nad vĂ”i nĂ€is Siis korda aje tule Ning ta on kiirgust tĂ€is Jah korda oma tahet Nad saadavadki veel Pead ĂŒleval me pahet Siin pargis siin alleel
Vennaskond- "Nad lÀksid öös"
Nad lĂ€ksid öös, kui Maailm oli pime. Ees lÔÔmas rinne, kĂ”ikjal hiilis surm. Neilt vĂ”eti armastatud tĂŒdrukute hurm, sai neile hauaks kaevik, laas vĂ”i nurm, kuid ellujÀÀnud lĂ€ksid elu nimel. Nad murdsid öö, mis inimkonda muljus. Aeg mĂ€lestab neid langetatud pĂ€i. JĂ€i nendest meile pĂ€randuseks uljus ja elurÔÔm kui sööstva troika kuljus ja vabadus ja Ă”iglus meile jĂ€id⊠Kuid sina praegu aralt kĂ”nnid mööda, kui kuskilt baarist tuigub rĂ€me laul vĂ”i vĂ€lgatab kasteedi ĂŒlbe raud⊠Tea: kuigi inimest seal maha just ei lööda â kas seal ei mĂ”rva keegi meie au? Sa lĂ€hed mööda, siis kui tsehhis meister pool vÔÔrast palgast oma tasku lĂ”i. Sa lĂ€hed mööda, mĂ”eldes: mis mul teistest, ja Ă”lgu kehitad (mis mina teha vĂ”in!) â just, kuigi sinule ei kuulu nende vĂ”im. Sa lĂ€hed mööda siis, kui juttu ausat peab riigipooldamiseks keegi taas, kui abivalmilt, pĂ”lvitamas lausa on moodne tĂ”usik tĂ€nuks ta ees maas, ja kordad lollilt: "Igandite saastâŠ" *Me aeg on vaikne. Vaikselt leiba teenid. Kas tĂ”esti, sĂ”ber, ongi kĂ”ik vaid see?⊠On taskus raamat. Selle peal Bakunin. â Meid usaldati kaitsm ta ideed.
Vennaskond- "MÀngib dzÀss"
MÀngib dzÀss nukrat pÔhjamaa tangot vÀiksel poodiumil laudade ees. Veidi tuikudes poisi kÀevangus minust möödud sa fuajees.
Sinu kleidil on vÀsinud luiged, oled ise kui vÀsinud luik. Mitmed pilgud sind saadavad muigel, pahvak naeru on trompetihuik.
Ăle Ă”la mulle silma veel teed sa, ĂŒlemeelik sa pole vaid teest  juues konjakit, Ă”htu said veeta, lĂ€hed ööd veetma konjaki eest.
Su sÔbrannasid kadedus vaevab, sest sul ikka ja alati veab. Neid sa homme taas lohutad naerdes: eilse kallima nime ei tea!
Kord ma tantsisin sinuga tvisti, nagu tantsind on paljudki siin. Sinus mĂ”istmatuks jĂ€i mulle miski, mida sinult ei kĂŒsinud siis:
Kui sind keegi kord tantsima palub ja sa tunned, et vÔpatab hing nii, et magus ja igatsev valu pÀeval-ööl saadab piinavalt sind;
Ning see igatsus pĂŒsib ja pĂŒsib, sa ei mĂ€rkagi ĂŒhtegi teist, mida vastad sa talle, kui kĂŒsib: Kuidas elanud oled, mu neid?
Ma ei moraaliapostel, pole armunud poisina turd Siiski jutt sinust minuni kostev nagu sÔbrale kuulda on kurb.
Paljud mehed sind hĂŒĂŒavad: Kompvek! Mina visalt sus inimest nĂ€en. Ma ei taha, et valjult kui trompet saatma elus sind irvitus jÀÀks.
Vennaskond- "Ăösinine taevas"
Ăösinine taevas. Ja selle all mustad suurte majade siluetid. Aknaruudud kollased, roosad, valged. Neoonreklaamide ketid.
Undab Ă”htune tĂ€navamagistraal jĂ€rjest autosid viies ja tuues. Seisan kĂ”nniteel just nagu vĂ€ikene poiss ĂŒlestĂ”stetud kraega kuues.
Silmipimestav-ere on laternahelk masinatel, mis tulevad rodus. Neil, mis lĂ€hevad, stopptuled kumavad nii, et ma tunnen, nagu poleks mul kodu. *Tahaks nendega kaasa! ĂŒkskĂ”ik kuhu-kaasa! VĂ€ike poiss ei mĂ”tle: ta tunneb. Miski tahab must vĂ€lja, miski tahab must vĂ€lja, aga kurk on kui suletud tunnel. Olen vĂ€ike poiss, alles hakkan ma mĂ”istma: kĂ”ik, mis tuleb, meil pimestab silmad. Tagatulesid nĂ€hes me tahame minna, aga siis juba jĂ€imegi ilma.
Seisab vÀikene poiss nagu mÔistmatu soov, juuksed sadadest tuultest kahus. Undab tuledes tÀnavamagistraal elu kivise linna rahus.