Kallid kaaskannatajad, kodanikud, kolleegid, puhake ka veidi eks. Muidu lõpetate nagu mina, kohe kohe 21, aga surmani väsinud ja järjepidevalt haige. Poole köhimise/lämbumise pealt kunstisaalist põgenemine, et teisi hirmust säästa ei ole just kõige võluvam, aga samas isegi käheda häälega klientide kiituste ja mini-tipi (50 senti ajee täna saab laiata) saamine on päris tore. Kaelad sooja, täiskohaga töötamine ja õppimine üle mõelda (aga elada ka ju vaja...) ning ingverit koguda. Rääkimata c-vitamiinist ja taskurättidest.
Praeguseks aga sukeldun tagasi kirjatöö- ja ülehommetöölekuratkasmakaterveksjõuansaada maailma.
Peace.
Ps: pean mainima, et olen tõesti oma babuška käed pärinud. Mis siis muud kui ehtida geenivara.














