On neljapĂ€ev, kell on kohe kaheksa Ă”htul ja Anette rÀÀgib telefonis emaga. Pole see blogimine siin mul midagi nii hĂ€sti vĂ€lja tulnud. MĂ”tlesin, et on rohkem tuju kirjutada, aga nĂ€e, iga pĂ€ev pĂ€rast tööd olen nii vĂ€sinud (nii vaimselt kui fĂŒĂŒsiliselt), et kĂ”ik, mis teha tahan, on voodis lamada ja midagi magusat sĂŒĂŒa. TĂ€na unustasin nĂ€iteks magusa snĂ€ki koju ja jĂ”in selle asemel tööl kaks mochaât. LĂ€him magustoidule.Â
TĂ€na olin jĂ€lle ĂŒksi tööl. Anya meisterdas terve pĂ€eva lillekimpusid nĂ€dalavahetusel toimuva pulmapeo jaoks, mille âteemaâ on Aafrika toit. Ehk siis tema veetis pea terve pĂ€eva siseruumides. Kui ma kell kuus lahkusin, oli Anya ainsana tööle jÀÀnud, Hamish kĂ€is tĂŒtrega valdustel ringi ja pĂ€ike paistis ikka veel! MĂ”tlesin, et teen ida-eurooplaste töövĂ”imekuse nalja, aga poolataril polnud enam naljatuju. Minul oli seevastu pĂ€ris hea tuju ka siis, kui 18:16-sest bussist maha jĂ€in ja veel paarkĂŒmmend minutit ootama pidin. Aga see selleks.Â
TĂ€nase tööpĂ€eva otsustasin taimede kuivatamisele pĂŒhendada, kuid just siis, kui olin korvi Ć veitsi mĂŒnti (Swiss mint) tĂ€is korjanud, tuli Alan ja kĂŒsis mind tellimuste tĂ€itmisele appi. Ei tea, kes tellib 100 grammi aniisi-hiidiisopit (Anise hyssop, Agastache foeniculum), 100 grammi leesputke ja 50 grammi fenkolit (fennel, mida meil on nii pronksina kui rohelisena), kuid neid korjasin mina. Iisopid on hakanud Ă”itsema. Olen nendes korilustes pĂ€ris kehv, sest kĂŒll vĂ”tan kaua aega ja kĂŒll korjan liiga vĂ€he.. vĂ€hemalt on teised aru saanud, et mulle enam salatikorjamisĂŒlesannet ei anta.Â
Kui lĂ”puks mĂŒnti kuivatusrestidele vartest puhastasin (niipidi on kergem kui et pĂ€rast kuivamist varsi eemaldada), tuli Hamish meie juurest (olime nn koolihoones, kohas, kus on kamin, mis talvel köeb ja kus toimuvad pulmakonsultatsioonid ja ĂŒksikud veinidegusteerimised) lĂ€bi ning ĂŒtles mulle, et ma saan hiljem ĂŒht parimat tööd teha. Intrigeeriv! JĂ€rgnesin talle, kui lĂ€ksime kiletunnelitest ja mĂŒntidest mööda ning jĂ”udsime aniisi-iisopi juurde. Samades peenardes on aga ka roosipÔÔsad ning needki on hakanud Ă”itsema. âThe bees love them and theyâre only open for a day,â ĂŒtles Hamish mulle ja lisas, et tĂ€nasega saan vĂ€hemalt ĂŒhe restitĂ€ie. Saingi. Imeline roosilĂ”hn! Homme korjan veel.Â
ĂlejÀÀnud pĂ€eva olin iseenda boss. Terve pĂ€eva kuivatamisele pĂŒhendamisest ei tulnud midagi vĂ€lja, sest 1) kuivatusruum on ĂŒsna tĂ€is ja 2) Ă”ues oli nii ilus! Ăle pika aja oli ĂŒleni pĂ€ikesepaisteline pĂ€ev ja see toas veeta, kui vĂ€ljas on nii palju tegemata töid, oleks tĂ”esti patt.Â
KĂ”igepealt istutasin muskaatsalvei (Clary sage, Salvia sclarea) kĂŒlvikassetist vĂ€lja. Alustasin sellega eile, kuid tĂ€na viisin ĂŒlesande lĂ”puni (olen ĂŒldse halb nimekirja jĂ€rgi ĂŒlesannete tegija, sest virelen koguaeg tööde vahel), saades kokku umbes 100 vĂ€ikest salveid. Nad olid kĂŒlvatud 10. juunil ning osal neist oli juba kaks paari pĂ€rislehti, nii et neil lĂ€ks seal kĂŒlvikassetis juba pĂ€ris kitsaks. Homme peaksin nende soojenduslava-naabreid, hariliku kurgirohu idandeid (borage, Borago officinalis) hĂ”rendama. Kuidagi ebaĂŒhtlaselt tĂ€rkavad need taimed. Soojenduslaval on suur probleem mingisuguste kĂ€rbestega. Sellised vĂ€ikesed kihulaste moodi elukad, kes mullal siblivad ja taimi vist ka söövad. Ei tea, aga nende jaoks on meil kĂ€rbsepaberid ĂŒles riputatud, kuhu mina ja Vickigi pidevalt kinni jÀÀme.Â
NĂ€dala algusest olen hoidnud gurmee-rosmariini (Gourmet rosemary) 9cm potte töölaual, teades, et pean nad ĂŒmber istutama, kuid kuna tegemist on mitmeaastaste taimedega, ei tea ma, kas 1- vĂ”i 2-liitristesse pottidesse, kas lĂ”igata neid tagasi vĂ”i mitte. Kuidagi on juhtunud, et kĂ”ik ĂŒle aasta vanused rosmariinid nĂ€evad vĂ€ga halvad vĂ€lja. Niiskus? vĂ”ib-olla.Â
Niiskus on saanud saatuslikuks loorberipuudele. Need nĂ€evad olenemata east kidurad vĂ€lja. Potistasin neid ka ĂŒmber, kuid kui Hamish neid vaatamas kĂ€is, vangutas ta ka pead ja ĂŒtles, et vist pole mĂ”tet pottidega jĂ€nnata, pĂ”hirĂ”hk tuleks rohimisele viia ja loota, et inimestel on pÀÀstmistuju.Â
MĂ”tlen tihti, kuidas Piret siin heas mĂ”ttes hulluks lĂ€heks. Et kui palju taimi vajavad pÀÀstmist! Siin on neid hulgi! Oh kui palju!Â
Kui Ă”ues asuvatest töödest veel rÀÀkida, siis ei saa mainimata jĂ€tta seda suurt rohimisvajadust. Julie pani mulle sĂŒdamele, et rohiksin puude potte. TĂ€na tegin seda siis taas ĂŒle pika aja, sest saju ajal on vĂ€ljas kile peal pĂ€ris nĂ”me olla. VĂ”tsin oma sĂŒdameasjaks ginkod (hĂ”lmikpuu, ginkgo, Gingko biloba), sest, nagu Juliele rÀÀkisin, need puud on erilised. Aga ongi ju! Paar tĂŒkki istutasin suurematesse pottidesse ka, kuid enamasti jĂ€tsin nad sama mullaga samasse kohta, sest âyou have to value your timeâ ning juuri nad oma viieliitrisest kodust vĂ€lja ei aja.Â
Muidugi viisin palju taimi ka mĂŒĂŒgialasse, sest see on jooksev töö, mida on vaja iga pĂ€ev teha. See ĂŒlesanne mulle meeldib ka, sest nii tore on nĂ€ha, mida ja kui palju inimesed endale koju ostavad. Lisaks olen saanud aru, et ilusa ilmaga ostetakse rohkem. Secret Herb Gardenis pole seda, et tööpĂ€eval vĂ”i kell kĂŒmme hommikul oleks vĂ€hem inimesi kui puhkepĂ€evadel. Neid on vĂ€hem vaid halvema ilmaga. Enamasti on aga ka siis iga hetk vĂ€hemalt kolm eri kĂŒlastajagruppi. NĂ€dalavahetusel, kui mind tööl pole, on kuulduste jĂ€rgi veel rohkem inimesi, kui kell kolm tööpĂ€eviti. Aga see on ju pĂ€ris palju!Â
Kui taipasin, et 18:11 bussile ei jĂ”ua, lĂ€ksin âkoolimajjaâ, lohutasin Anyat paari naljaga ja tĂ€itsin ĂŒhe purgi 4. juuli piparmĂŒndiga. Siis seadsin rÔÔmsad sammud kodu poole.Â
Oh kui keeruline on kirjutada! Tegelikult juhtub ju palju rohkem ja mĂ”tteid on hulgaliselt, aga pĂ€eva lĂ”pus (nĂŒĂŒd on kell pool ĂŒksteist!) on vĂ€simus nii suur, et arvutiekraani ees sĂ”nu ritta seada on ĂŒks viimasemaid tegevuseelistusi.Â